Palsam minu hingele

Pekki, kui lahe kontsert oli Süteka ÕB-l!!! (Õpetajate Bänd).
Ma aeg-ajalt põen Pärnus, et siin on nii vähe Tartut st inimesi, kes oma asja ennastunustava innuga ajavad, säde silmas ja mis peamine- oskavad igast hullusi ette võtta kartmata ennast lolliks teha. Siinkohal tõstan käpad üles ja tunnistan- Tartu Tamme gümnaasiumis küll õpetajad pilli ei mänginud:(
Sütevaka kooli õpetajad mängivad. Jänesekõrvade, parukate ja veidrate riietega. Repertuaar ulatus regilaulust rokini, kuumimad lood oli Sirts sai suvehakul 16 täis, See on meie punker, Mina ka ja Põdra maja Knocking on Heavens Door viisil. No niivõrd äge!
Eelmisel nädalavahetusel käisin tutvumas Pärnu Tantsuklubiga, kus käputäis noori ja väga häid pillimehi tuleb igal teisel pühapäeval ilma rahata rahvalikku muusikat tegema ning veel paar käputäit inimesi tantsima soovide valssi, krakovjakki, vengerkat ja muud sellist. Esimesest sekundist, kui pillid hüüdma pandi, venis suu kõrvuni ja tuju läks nii heaks. Muusika on rõõmus, tantsijatel seljad sirged, kontsad klõpsumas ja samuti naeratus näol. Kusjuures noored vajusid kõige enne ära, pealtnäha lihtne kepsutamine võtab viie minutiga selja nii märjaks nagu jõusaal. Aga pensionärid keerlesid ja keerlesid, ei olnud neil vaja joogi-, lõõtsutamis- ega suitsetamispause. Tase.

On ikka Pärnus Tartut, Jumal tänatud.

Rõõmus on nüüd olla. Pime juba, tolmurullid põrandal ei paista väga silma ja.
Risto, loodetavasti saab ÕB videot kuskil näha ka. Ja miks tegu viimase regulaarse kontserdiga? Te ei saa ju seda asja lihtsalt niisama ära lõpetada???