udu ujub üle maa...

bäkk in bisnis

Niih. no üle nädala aja sai kodus sinisel lehel veedetud. jube ea oli niisama olla, tähtajad kuklas ei tiksu, teemasid otsima ei pea, huuh!
Sai lapsi koolist supiga oodatud ja vaikse mõnuga sahtleid koristatud. Katiga oleks võind rohkem tegeleda aga...
pühap hommikuks jooksis juhe kokku. No teadagi: emme kodus, ega siis ei pea lauda koristama, kakaotassi loputama jne. Koolistressi toodi mulle ka koju rohkem kui rubla eest: plika hüsteeritses iga tühja asja pärast inglise keele sõnade tööst sõbrannadega tülitsemiseni. Poiss on kuri kui ohakas, kurdab, et suured annavad väikestele jälle obadusi kõhtu, pea tal valutab ja kõht vahel, köha... Kati oli ainsana rõõmsapoolne aga temal on jälle ulluksajav komme igaks puhuks oma hädakisa lahti päästa - emmeee, ma taa- haan, emme, see on mii-nuu ooo-maa!!
Siis pühap hommikul ma korra plahvatasin ja ladusin välja, mis mulle pinda käis. Käisin värsket õhku hingamas, korra koguduses, tulin tagasi. Toad olid ära koristatud (Mihkel põhitegija, tubli!), nõud pestud (jälle Mihkel), ja lapsed mängisid omavahel suurimas rahus ja üksmeeles õhtuni välja.
Nüüd siis olen tööl ja.
Jube ebakindel tunne on. Pean kirjutama asjadest, millest suurt midagi ei tea.
Aga kes on öelnud, et elu lihtne peab olema?

köhköhh, kes sügisel köhib...

Ma olin eile nii vapper ja helistasin arstile, palusin sinist lehte. Sain ka! ise kangesti põdesin, et see ju ainult köha. Aga kui täna intervjuud tehes pidin viieks minutiks kempsu läkastama jooksma, siis ma enam ei kahetsenud. No on vaja see köha ikka välja ravida.
Haiglas käisin ära ja tegin vaatlust nii et vähe ei olnud. Osakond oli aio, mis tähendab anesteesia-intensiiv-operatsiooniosakond. vaatasin pealt emaka eemaldamise operatsiooni, paha ei hakanud, lõpuks igav hakkas niisama seista.
Aga seal osakonnas töötavatele õdedele-arstidele tuleb küll au anda, sest see on kõige raskem osakond ja kõige raskemad haiged üldse haiglas. Rasked haigused, koomad, traumad, metanoolikud, avariid, lapsed..
"Kes ei õpi sellest üle olema, see ei saa siin töötada," ütles ülemõde, kes seal 25 (!!!) aastat töötanud. Temagi oli esimesel tööaastal nutnud ja va seinal kalendrisse riste vedanud oodates, et suunamisaeg läbi saaks.
Ma ise olen enda üle uhke, sest ületasin oma primal feari haiglate vastu. Kunagi ma tahan sellest kirjutada, kuidas mõjub noorele tundlikule natuurile sanitarina töötamine leukeemia- ja reumahaigete osakonnas... Tollest mu eluperioodist mu haigustekartus vist alguse saigi.
Aga jah: hea Issand, õnnista neid töötajaid ja tervenda haigeid.

pidustuste järelkajad ja -mõjud

Eile õhtul voodis ma tükk aega rõõmustasin oma sünnipäeva üle.
Kena, et perekond mind hommikul meeldivalt üllatas kommide, taime ja triibulise öösärgiga.
Kena, et kolleegid kinkisid mulle palju vahvaid asju (mu enda pildi, küünla, 2 tassi, kanarbiku) ja mitmed ootamatud inimesed kallistasid mind jube soojalt ja kõvasti, ütlesid mulle sitikas ja kallikene :)
Ülikõva, et Kata viis mind randa piknikule veini, juustu ja lavassirullikestega -nagu Pipis-, kordamööda ründasid meid näljane herilane, lootusrikkad varesed ja uudishimulik koer "pange ära oma toit, ta sööb kõik ära," karjus perenaine). Tänud tänud tänud veelkord, kata:)
Õhtusel koguduse suurejoonelisel üritusel kinkis Kadri mulle endatehtud inglise sidrunilödi, mis mulle VÄGA maitseb
ja terve kogudus koos külalistega (nii 60 inimest) laulis mulle püsti seistes ja küünlavalguses palju õnne sulleeee!
Vot sedasi. Aitäh õnnistuste eest! Ja heade inimeste eest minu ümber!
Aga täna lähen koju ja võtan sinise lehe sest ma ei jaksa enam poolhaigena tööl käia. Niikuinii ma miskit asjalikku siin teha ei jõua, loen aint netti ja kammin blogisid.

Homme jälle...

...saan aasta vanemaks!
Ma ei oskagi õieti sünnalt midagi erilist oodata. Kui, siis üllatusi. Kutset huvitavasse kohta. Eriti põnevat raamatut. Tervitust mõnelt eriti kaugeks jäänud tuttavalt. jne.
Tahtsin minna perega Tervise paradiisi mulistama ja friikartuleid mugima aga T läheb õhta tööle ja ma ise köhin ikka veel :(
Sobilik oleks siia ehk sünnipäevasoove panna. Näiteeeks...
*Ootan uuelt (elu)aastalt head tervist endale ja perele.
*Et saaksin uuesti sportimise lainele, nii 2 korda nädalas teeks trenni ja sellest tulenevalt võidaksin veel parema tervise ja ilusa figuuri, khm!
*Et leiaksin aega tegeleda rohkem kodu ja lastega, midagi vahvat koos ette võtta.
*Ja iseendale rohkem aega leida. Kunstiring, reisimine, kino, teater, kunstisaal.
*More love, more sex!
*Et tööalased väljakutsed läheksid hästi ja ma võiksin endaga selles plaanis rahul olla.
*Põnevaid artikliteemasid ja põnevaid uusi tutvuseid.
Ja nii edasi.