Niih. no üle nädala aja sai kodus sinisel lehel veedetud. jube ea oli niisama olla, tähtajad kuklas ei tiksu, teemasid otsima ei pea, huuh!
Sai lapsi koolist supiga oodatud ja vaikse mõnuga sahtleid koristatud. Katiga oleks võind rohkem tegeleda aga...
pühap hommikuks jooksis juhe kokku. No teadagi: emme kodus, ega siis ei pea lauda koristama, kakaotassi loputama jne. Koolistressi toodi mulle ka koju rohkem kui rubla eest: plika hüsteeritses iga tühja asja pärast inglise keele sõnade tööst sõbrannadega tülitsemiseni. Poiss on kuri kui ohakas, kurdab, et suured annavad väikestele jälle obadusi kõhtu, pea tal valutab ja kõht vahel, köha... Kati oli ainsana rõõmsapoolne aga temal on jälle ulluksajav komme igaks puhuks oma hädakisa lahti päästa - emmeee, ma taa- haan, emme, see on mii-nuu ooo-maa!!
Siis pühap hommikul ma korra plahvatasin ja ladusin välja, mis mulle pinda käis. Käisin värsket õhku hingamas, korra koguduses, tulin tagasi. Toad olid ära koristatud (Mihkel põhitegija, tubli!), nõud pestud (jälle Mihkel), ja lapsed mängisid omavahel suurimas rahus ja üksmeeles õhtuni välja.
Nüüd siis olen tööl ja.
Jube ebakindel tunne on. Pean kirjutama asjadest, millest suurt midagi ei tea.
Aga kes on öelnud, et elu lihtne peab olema?
bäkk in bisnis
Monday, October 23, 2006
Posted by ritsik at 4:45 AM
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
1 comments:
Elu ei peagi lihtne olema.. Selle tõestuseks on mulgi kodus kaks tegelast kes suudavad vinguda kui sead aiavahel ja kakaelda kui uulitsapoisid. Ja siis on nad samas nii nunnud ja armsad.. Teevad sulle kalli kalli ja musi nning räägivad kui hea ilus tark ja osav emme sa oled.
Post a Comment