Mitu väga kiiret ja sebimist täis päeva on seljataga. Täna, nüüd ja praegu jõudis väsimus kohale. Emotsionaalne väsimus. Südames pistab.
Tahaks täitsa vait ja üksi olla. Looduskaunis ja soovitavalt soojas kohas. Aga voodi ajab ka asja ära suurepäraselt.
Käisin lapsega arenguvestlusel. Muidu kõik kena ainult laps on õnnetu. Suhted...
Sügisel mindi tülli sõbraga 1 ja koliti ühte pinki sõbraga 2. Nüüd sõber 2 on muutunud ülbeks ja õelaks ja laps on üksi ning kurb. Sõber nr 1 oli ka kurb, kui minu laps ta nö maha jättis. See ongi elu, tahaks lapsele seletada. Sa teed valikuid ja alati ei lähe õigesti. Vahel oled rõõmus ja oma jõu tipul, siis tulevad tagasilöögid, kurbus, üksindus ja väsimus.
Kunagi oli telest mingi sari "My so called life". Seda peaks lapsele näitama.
...
Tuesday, March 04, 2008
Posted by ritsik at 6:08 AM
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
0 comments:
Post a Comment