8 märts

Sunday, March 09, 2008




Ma nüüd pikalt mõtlen ja ega ei tulegi ette oma laste sünnipäevi, kus mul pealtvaataja ja kaasamängija roll ainult on olnud. Alati ma kokkan ja koristan ja teen mänge ja viktoriine. Täna ei teinud midagi!
Pidasime Krisu sünnat Punases Tornis, kuna ma Leilit ja Jüri sealt tunnen ammu ning usaldan neid. Ega Pärnus pole ju enam kohti ka, kus sünnipäevatada saaks, need mõned üksikud, mis on, kõik ju sada korda läbi käidud.
Niisiis valmistasin kaasa torti ja lavashirulle pluss puuviljad ning järgmised 3 tundi oli absoluutselt muretu olla. Alguses tegime torni keldris klaasisulatamist - minu lapsed on seda mitu korda nikerdanud aga teistele oli see uus nähtus. Siis mängis Jüri nendega kaks tundi ja maru lõbus oli. Enamus mänge olid vanad-head nagu pikk nina, silmapilgutamine, õunad-pirnid, lõngakera jt aga mõnda ma ei teadnudki.
Jüri on lastega supervahva!
Krissu unustas paariks päevaks oma depreka sassis koolisõbrannasuhetest, hea oli õnnelikku last näha üle tüki aja. Eile käisid ka minu vanemad külas.

Kui Krisu 11 aastat tagasi sündis, oli siresinine taevas ja hele päike paistis Toomemäe kliiniku akendest sisse. Oo, naistepäevatüdruk, kindlasti on see midagi erilist, kiitsid õed-ämmaemandad.
Eriline on muidugi iga laps. Meie esimene vasikas on eriline selle poolest et..
ta on pisikesest peale hämmastavalt elutark ja tundlik
intelligentne kuid põdeja tüüp
ta on ilmatu pisike ja sale, 135 cm pikk praegu ainult
armastab lugeda aga ka puude otsas ronida
armastab suurte ja tarkade inimeste seltskonda

Jah, igal lapsel on oma annid. Kui panna kokku Krissu terane vaim ja kuraas, Miku hea süda ja Kati rõõmus meel ning iseseisvus, saaks ideaalse lapse...
Loodan, et nad igaüks leiavad elus just sellise tee, et nad oma häid külgi maksimaalselt saavad kasutada.
Ma ei unista, et meie lapsed saavad kuulsaks ja rikkaks, et nad oleksid läbilöögivõimelised ja neid näidataks telekas. Mulle piisab sellest, kui nad on rahus iseenda ja Jumalaga, leiavad tegevusala, mida oskavad ja naudivad ning tooksid inimestele rõõmu oma kohaloluga. Lisaksid maailma headuse ja armastuse fondi oma pisikesed osakud.

Selline naistepäev siis. Kodu on täis tulpe ja nartsisse, minu lemmikuid. Köhin nagu hobune ning peaksin praegu hoopis koju kaasavõetud tööd tegema.. lükkan kõik jälle edasi. Sorry, mina ei ole praegu väga sõber iseendaga ega rahul oma tegevustega, ärge minust eeskuju võtke.

2 comments:

Elsa said...

Su naistepäev on sama pidune olnud siis kui minulgi :)
Õnne asjalistele!

ritsik said...

aitäh ja õnne sinugi peresse:)
Elu oleks palju värvitum ilma märtsilaste tormitsemiste ja leebe päikesepaisteta!