Nüüd ta on!

Mul oli nii priima nädalavahetus, olen puhanud ja rõõmus:)
Selleks oli vaja vaid ühte päikeselist päeva, koguduse-pühapäevakooli käiku, kaht mõnusat külaskäiku sõprade juurde ja jalutamist vanadel radadel.
Lumi sulas vaikselt ja kiiruga ära. Eile õhtul ei suutnud õuest tuppa tullagi, sest õhus oli korraga kõik see, millest terve talve oleme unistanud: valged õhtud, esimesed lõkkepõletamised ja grillilõhnad, kuldnokkade ennastunustav vilekoor, salamisi kasvav muru ja pungades päikese poole trügivad õunapuuõied.
Nüüd on tõesti kevad. Jumal tänatud!

Lisaks vaimustus sõbra tasapisi uuenevast elamisest ja nutikusest, kuidas veel tegemata kohti peita vaipade, vanakraamipoodidest leitud imeliste mööblitükkide, tekstiilide ja pisividinate taha. Kuigi ka minimalismis on võlu, ei sobi see kaugeltki igaühele ja oma pere nägu kodu on ikka kõige õigem...

Tagasi tulles jalutasime Katiga mööda Pärnu jõe kallast, viskasime partidele saia ja vaatasime täiesti valget sinikaelparti. Kati üritas jälgida, kuidas kalamehed mõne kala välja tõmbavad aga ei jõudnud ära oodata.

Vaata, Kati, partidel on koosolek, kõhutavad siin ja prääksuvad tähtsalt omavahel.
jah, ja siin silla all on klaasikildudel koosolek.
Kas sa pead seda suurt puujuurikat kaasa vedama, raske ju?
Jah, ma hakkan sellega kodus leiutama. Nagu leiutajatekülas.
Vaata, millised pilved sealt kaugelt meie poole tulevad! Seal on pilvenõiad, kes tahavad meid ära nõiduda.
Oh, jah, läheme ruttu! Oota, ma lasen neid oma automaadist (tulistab juurikaga).
Me jõuame enne koju, kui nad meid kätte saavad.
Näe, nad ei pannud meid tähele ja lähevad hoopis teisele poole!

Väsinud pilvenõidade jahtija kukkus kodus kell 6 jalapealt söömata ja pesemata magama. Ärkas alles kell 22 õhtul, et paar võileiba alla neelata.
Emme, see oli nii lahe, kuidas me pilvede eest põgenesime!
....

Kevadise taeva pildi autor on Jüri Tõnisson Holstre põhikoolist.