***

Täna ja natuke varem olid sünnipäevad veel kahel mulle tähtsal inimesel. Aga üks on õnnetu teatud jamade pärast ja teine valutab koledasti põletikus silma. Nii nukker!
Ei pääse probleemidest vist ükski inimene ja eriti hull, kui nad tulevad kallale ühekorraga ja just sünnipäeval, kui elu peaks ilus olema.
Iga häda läheb ükskord üle aga nii raske on sellesse uskuda, kui maailm parajasti sinust üle sõidab...
K, ole vapper!

Ega ma isegi just sära. Peris uvitav on kõigest jõust köhides ja aevastades tööl olla.
Esmaspäeva veetsin kodus horisontaalasendis, ei läinud põrmugi paremaks. Teisipäeval lohistasin end tööle, lubatud asjad vaja ära teha. Oi päris lõbusaks läks meie toas päeva peale! Üks kolleeg oli just toibunud 39kraadisest palavikust, teine tõi oma paistes kõrist kuuldavale ebamaiseid helisid, kolmas oli niisama näost valge, neljas kurtis, et tema pea on kummist tehtud...
Ehh, no ei saa inimesed koju jääda end ravima, vähemalt mitte meie töökohas. Mul on sinepiplaastritest ja köharohtudest suht villand aga tööl olla on siiski tujuküllasem, kui kodus pesemata nõude virnasid ja mudaseid aknaid vahtida.
Vajan kevadet, esimest sooja kevadvihma, tahan aknad puhtaks pesta ja mõtted ka, korda teha sahtlid ja paika panna plaanid.