Dilemma..

.. on järgmine.
Laupäevaommik. Soe. Akna teed lahti ja linnud lärmavad. Miku ütles, et ta tõusis juba kell 7.30 üles, sest linnud vilistasid nii kõvasti tema akna taga.
Vaatad oma meeltesegaduse hoos ostetud villapakke ja mõtled, kui imeline oleks silmapilk nendega asjatama hakata.
Vaatad, et sahtel ei lähe enam kinni, sest kõik pärlipakid on laiali pudenenud.
Vaatad, et eile marmorvärviga kirjatud munad on ikka lõpp haledad ja otse karjuvad lisakaunistamise järgi. Neil oleks vaja pesa või mingit muud asja, kuhu nad panna.

Aga pesa või see muu asi peaks asuma aknalaual, aken aga, paganas, on kassi käppade poolt nii räpaseks mudastatud, et piinlik oleks sinna mingit iluasja paigutada.
Päris sobiv oleks munade tarvis sammalt muretseda. See kasvas vanasti metsas. Sinna peaks minema bussi või rattaga. See võtaks julmalt aega. See võtaks pakun et pool päeva.
Metsas kasvavad esimesed ülased, ma pakun veel. Ja pajukiisusid saaks.
Kui minna rattaga, tuleks need kuurist välja ajada, kumme pumbata, õlitada.
Osadel lastel pole vist enam rattakiivreidki alles?

Ja siis ma pean kindlasti korra linnas ära käima.
Perele maitsva ning tervisliku lõunasöögi valmistama.
Kirssidega kohupiimakoogi retsepti proovima.
Pesumasinat toitma.
Triikimata pesu kuhi ähvardab triikimislaua kohe ümber ajada.
Tolmurullid rullivad nurkades ja moodustavad loomakarvade tutikestega ühisrinnet minu vaba laupäeva vastu.

Niiet?
Lõbu või kohustused?
Kui ma alustan lõbust, ei saa seda täiel rinnal nautida, sest kohustused luuravad kogu aeg ja näitavad näpuga.
Kui ma alustan kohustustest, olen ma pooleks päevaks nii väsinud, et lõbude asemel meelitavad mind voodi ja raamat.

Raske on see kaalude tähtkuju esindaja elu, ma ütlen...