natuke nädala vahetamist

Kas ainult mulle tundub, et nädalavahetus kestab vaid mõne tunni?

Reede õhtu on nii-nii magus. Juba kontori kiire tühjenemine on mõnus. Ma vahel ei raatsi kohe kojugi minna, kui kell on veel vähe. Hoian ainult endale ühe pooltunnikese.
Laupäevast koristan nii kella 12-13ni vähemalt. Siis poe- ja turutiir, pesumasin, ahjukütmine, söögid-värgid... laupäev on tööpäev.
Pühapäeval on rohkem aega. Vahel lähen kogudusse, vahel ei lähe, vahel kooserdan lastega linna peal.
Tänasel pühapäevasel hommikul paistis nii hele ja rõõmus päike. Sadas vihma ja taevasse ilmus hiiglaslik ere vikerkaar ja tema kohal veel üks. Siis sadas jälle vihma.
Käisin vaktsineerimas ja kiibitamas koera- tont, hoolimata mingist soodukast ikka 700 krooni:(
ja loodushariduse MTÜ asutamiskoosolekul. See oli jube igav. Ma ei või taluda mingeid põhikirja peensuste pikki arutelusid. Oli mitmeid huvitavaid inimesi. Loodusmaja õpse. Õpilasi. Pensionäre. Võitlev looduskaitsja. Poliitik. Poliitiku pikki ripsmeid plõksutav abikaasa. Meremees-ornitoloog. Muusikaterapeut. Härra teen-kõike- ja tean-kõike. Proua otsustame-siis-juba-ära. Janiied.

Kord käisin Pärnu Roheliste Partei (või oli see erakond) asutamiskoosolekul. Ka see hiilgas absoluutselt kireva inimgalerii poolest. Härra mina-tahan-volikokku. Proua hoidkem-meie-parke. Härra teeme-üle jõe-uue-silla. Härra kuhu-me-valimisreklaamid-riputame. Ma ei ühinenud. Terve kodutee vangutasin pead ja muigasin omaette..

Naljakas. Me kõik tahaks vast maailma natuke paremaks muuta. Paraku igaüks isemoodi.



Unenäod kiusavad. Kaks ööd järjest olen kolistanud keldrites. Jubedates vesistes keldrites, kust ei saa hästi välja ja uksed on kõdunud. Kui keldrist pääsesin, patsutasin koeri. Jalutasin Tartus. Vanemuise mäest üles ja Kaubahalli ees.


Tänase ilusa ilmaga nägin paarikesi palju käsikäes lonkimas ja niisama nunnutamas. Meenutasin möödund aegu ja üritasin meest jalutama agiteerida aga tal pea valutas.
Ma`i mäletagi enam seda aega, kui kaks inimest terve maailma teineteisega ära täitsid. Kui sai tundide viisi jalutatud, nii et päkad tuld lõid. Kui õhtu oli nii pikk, et ei lõppenudki enne hommikut ära.

Lähen Pratchettiga voodisse. Mul on terve nimekiri, mida ma meie külaraamatukogust juba kolm kuud küsin ja ei saa mitte. A eile oli neli uut Pratchetti toodud. Pooled Kettamaailma lood mulle üldse ei meeldi, osad on päris head ja paar tükki on VÄGA head.
Kuigi Pratchettiga ei saa jalutada, kõlbab ta voodisse hästi. Eile lõbustas ta mind kella kaheni öösel.
Vabandab mu hüplik tekst. Ma täiskuust pisut sooda.
Palun sel ööl mitte keldreid enam.