Laupäev, ikka veel lumetu

Mõni päev kirun oma ametit maa põhja, teine päev jälle kiidan Issandat, kui lahe töö mul on...
Käisin Pärnu noorte lauljate konkursi Sügisulg finaalkontserdil. Kuigi nägin vaid viimast kolmandikku, meeldis mulle väga. Nii andekad noored! Võitis üks pealtnäha tavalise olekuga tüdruk, kes laulis nii, et külmavärinad tulid peale.
Grand Prii sai Martti Laas, parimas pubekaeas kõhn vinniline noormees, kelle hääl minu meelest isegi ei olnud midagi erilist aga laulis tohutu sisemise jõuga.
Üllatuskülaliseks oli Rannap. No kindlasti on kõik näinud teda telekas hüsteeriliselt klaverit tagumas. Aga reaalis oli see tohutult äge. Ta mitte ainult ei peksnud põlglikul ilmel klaverit vaid liibus klahvide nagu naise külge, ühtaegu lendas klahvide kohal ja samas toksis ilmel, nagu kohtaks sellist pilli esimest korda ja ei teaks ise ka, mis helisid see endas peidab. Istusin esireas ja põrand mu jalge all kumises. Oli tunne, nagu kunagi lapsena kui ema mängis kannelt ja mina istusin selle all, et üleni selle kumina sees olla. Mulle ei meeldi eriti klaverimuusika aga see oli superelamus.
Saalitäis noori aplodeeris püsti seistes.
Züriis oli teiste seas Margus Vaher, ilmatu lahke, naeratav ja soe isik, kes teatas, et tema läheks vähemalt kolme siin kuuldud noore laulja kontserdile. Teine züriiliige Novella Hanson oli kuiv ja vähimagi naeratusevarjuta aga kiitis samuti noori väga. Homme on noorema vanuserühma kontsert ja me kõik läheme Mikule toeks. Seal õnneks võitjat ei valita, pabistamine jääb ära.

Lapsed vaatavad juba viis minutit mingit vana vene multikat, kus pole teksti, ainult väike hiireke jookseb ringi, algul talvel metsas, siis toas. Nii nunnu, niuksuvad tüdrukud. Värvilised pildid ei vilgu, keegi ei karju, lömasta ega purusta blasterikiirega ega viruta ekraanipartnerile millegagi pähe. Super.

Ahjaa, mida ma tegelikult tahtsin öelda, et
Pärnu on nagu mingi soojamereäärne maa, ülejäänud eesti roogib lund kut pöörased, meil rohi rohetab!!
Siin elatud 12 aasta jooksul on vast kahel aastal olnud midagi, mida me Tartus vanasti lumeks ja talveks nimetasime.
Te hoidke Talinas järgmise laupäevani lund kinni, siis ma tulen ja vaatan, kas on ikka päris!