Wall-E

on üks parimaid multikaid, mida ma viimasel ajal kinus näinud olen. Teate küll seda lastega kinoskäimist: püüad üle popkornimatsutamise ja saja roti tegutsemisele omase krõbina ja lurina saatel ekraanile keskenduda ja piilud vargsi kella, et kaua veel.
Aga seekord mul läks kellavaataminegi meelest ära.
Täitsa huvitav, et ameerikamaal suudab keegi lastele sedavõrd taheda filmi teha ja veel tõsisel teemal. Filmi algusepool oli lausa sürrealistlik ja apokalüptiline oma rämpsu mattunud Manhattanivaadetega. Kosmosekaadrid meeldisid samuti, no pani unustama, et multikas.
Kõik robotitesse puutuv oli armas, liigutav ja naljakas, samas liigse siirupita.
Vahepealne kosmosejaamas toimuv tehnika ja virtuaalmaailma tulevärk kippus veidi väsitama. Vaid lamamistoolides liikuvad ja vilkuvate ekraanide kaudu suhtlevad-elavad tulevikuinimesed tundusid- reaalsed, paraku, üsna reaalsed....
Nii et kinno, seltsimehed alaealised ja nende vanemad!