Jeesus jõi veini. Aga kui palju?

Ükspäev võtsin kätte ja sõitsin pesamunaga maale, sõbrale külla.
Maabussiga on tore sõita. Autoga vurades selliseid tüüpe ei kohta.
Mõnusad muhedad mammid ja taadid, kes nii bussijuhti kui poolt reisijatest tunnevad ja omavahel naljajuttu räägivad. Lähevad kuskil külavahel maha, kohendavad oma keemilisi lokke ja linnaskäimise seelikuid (mammid, ma mõtlen) ning hiivavad oma toidukompsud mööda metsateed minema. Mutikesel mu kõrval olid tööinimese käed, päevinäinud sitsseelik ja kulunud kandekott aga sõrmes siras suur ja imekaunis punase kiviga sõrmus.
Sõbra juures kolletusid viljapõllud, sirtsud saagisid ja oli
vaikus
vaikus
vaikus
Viltisime natuke. "Minu meelest võiksid kõik päevad sellised olla: ilus muusika, ilus ilm, mõnus tegevus koos mõnusa kaaslasega," ohkas sõber. Seda minagi.

Reedel kuulasime teise sõbraga aia taga kontserti, ega see meist ilus ei olnud aga pilet oli hull kallis. Siis Tex-Mexis väikesed margaritad. Margarita on kaval jook. Mitte mingisugust tekila maitset tunda ei ole aga kui klaas tühjaks saab, on tuju ilmatu lõbus...
Sõitsin rattaga kodu poole, õhetades ja itsitades (ma ei tea, mille üle) ja mõtlesin-
kas kristlasel kõlbab veidi vintis olla? Ühed ütlevad- jajaa, Jeesus jõi veini.
Teised ütlevad- a tollel ajal teisiti ei saanudki, sest vein oli puhtam kui vesi.
Piiblis on palju kirjakohti, mis manitsevad alkoholi liigtarbimise eest.
Ma pole totaalselt purjus kunagi elus olnud, klaasike kokteili või veini aga ei tee minu meelest paha. Mul on muideks selline kanapea, et pool purki longerit tühja kõhu peale ja Ritsikul on juba kilk peas: silm särab, jutt jookseb:)

Muidugi saab ka ilma joogita lõbus olla. Olid ajad, kui olin 100% täiskarsklane, pikka aega aga see oli tingitud isiklikest põhjustest.
Minu meelest võib võtta just niipalju, et pärast piinlik ei ole. Ei oma käitumise ega öeldud sõnade pärast. Ei iseenda, teiste inimeste ega Jumala ees.
Huvitav, mida teised kristlased (või mittekristlased) asjast arvavad?