Minutid saastamarketis

Säästukas on ainuke suurpood meiekandis. Igavene häda on seal käia aga mis parata. Esiteks on see alati rahvast pilgeni täis. Laod tomateid korvi ja vasakult ja paremalt vajuvad mammid sulle peale. Seisad sabas oma raske korviga, seisad
seisad
seisad
tunned kuidas elu minutihaaval mööda tiksub, lihtsalt, seismisega täidetud elu...
Teiseks on kaubavalik seal alati üks ja seesama. Paned silmad kinni, kaks sammu vasakule ja kalapulgad, kaks sammu vasakule ja rakvere viinerid.
Kolmandaks on aedviljakraam seal alati kuidagi läbi tuustitud, poolenisti mööda põrandaid veerev ja haisev. Vahel ajab täitsa närvi: aja poolkõdunenud kartulite vahel paljaste kätega kobedamaid kotti, pärast näpud ligased, kuhu neid panna või pühkida.. Teine pidev jama on piimakottidega, mis kassalindil koost laiali vajuvad ja kõik maailma üle ujutavad.
Täna just oli selline trügimise, katkise piimakoti ja mudaste kartulite päev.

Üks asi on hea kogu selle säästukaporno juures. Kusagil mujal kauplustes ei kohta selliseid huvitavaid tüüpe, kui säästuka sabades. Vaatad ühte, vaatad teist ja ongi tore, et saba pikk on.
Paar parmutädi on puhtad riided selga pannud ja täiesti kained ning ostavad kenasti porgandeid. Nii tore, et neil on tänasel hommikul selline stiimul olla viks ja ontlik. Mis see stiimul võis olla?
Kaks isaparmu jällegi ei ole just klantsivad ja kained, sebivad kassasabas ja on närvilised, ühele tuleb meelde, et kassitoitu pidi ostma. Ah, saab ilma ka läbi, kiirustab teine, esimesel aga ei jää siiski süda rahule, kass tahab ju süüa.
Ühel naisel on lükkab toidukäru teismeline poiss, pikkade lokkidega, nii ilus ja sihvakas, et rõõm vaadata. Aitab emal kaupa kenasti kärusse laduda, kaks plokki joogiveepudeleid ja terve pakk kaustikuid. Poisil on aega küll, tema vaatab unistades ringi, ema aga jõllitab mind närviliselt ja pahakspanevalt, kui minu piimapakk kassalinti kastab ja kassiir uue piima järele jalutab.
Teises kassasabas seisab meiekandi Paks Naine. Kõik teavad teda, kuna ta on väga, väga, väga paks. Kui ta istub, voolab pool temast üle bussiootepingi ääre. Ta on ilmselt jõllitamisega harjunud aga tal on raske seista, toetub küünarnukkidega kassalindile, tuustib oma rahakotis. Huvitav, mida ta ostab? Kas kärus on lillkapsas või on ta kõigele käega löönud ja viib koju saiakesi ja rasvast vorsti?

Õhtul sõitsime poisiga ratast Jaansoni rajal, küll oli seal rahvast! Tagasiteel loendasime 50 jalgratturit, kepitajat, uisutajat, jooksjat, 10 korvpallimängijat ja umbes 20-30 õngitsejat. Rada on hea aga mulle see rahvarohkus ei istu, rulluisutajad tahtsid eriti jalust niita.