Julgesti vennad nüüd tööle!

Tänane päev, puhkuse viimane, oli emotsionaalselt seinast seina. Lihtsalt hämmastav, kuidas üks laps oskab su närvid juba hommikul viimase katkemispiirini viia. Kemplemisteemaks oli sedakorda omletitegu, mis kulges lakkamatu vingumise "ma ei oska, ma ei saa, tee ise" saatel. Lõpuks sai see õnnetu ollus pannile ja laps põgenes joostes arvuti taha, jättes kööki rippuma viimase karje AGA NÕUSID MA IGATAHES ÄRA EI PESE!!!.
Eile olid mul ka plaanid. Et kogu järglaskond aitab mul aias heina riisuda ja mahakukkunud õunu korjata ja. Unistamine ei ole ju kurjast, mis?
Esimene võsuke seisis õues oma rehale toetudes tubli 10 minutit, kuni tuli sõbranna, kellega koos tuppa plagati. Teised kaks kaklesid iga heinakärutäie juures, ei sobinud tööriistad ega töö ise, kord hakkas kõht valutama, siis jalg, siis läks kõht tühjaks...
Töötasin siis enamuse ajast üksi, mõeldes, millised kasvatuslikud kitsaskohad ma olen tekitanud.
Üleeile käisid sõbrad külas. Istusime aias ja panime maailma paika. Muuhulgas ütles üks ema: kui suhtled lapsega juba pisikest peale, õpetad talle oma tegude eest vastutamist ja head ja kurja, siis on kõik korras. Jahh, ütles too ema malbelt ja vaatas hellalt oma inglilokilist tütrekest, kes õuebasseinist hoogsalt vett murule kühveldas, satsiline kleidike tilkumas. Jahh, ütlesid heakskiitvalt kõik teised neli ema. Jahh, mõtlesin mina. Huvitav, ma nagu muud polegi teinud viimased 11 aastat kui püüdnud seletada, mis on ea ja mis pole seda mitte.
Nad teavad suurepäraselt, mis on hea. Aga piire on vaja proovida, iga päev, iga tund.
***
Isegi pärast kõige närvelaastavamat päeva tuleb õhtu, kus sa silitad unesooja niisket juuksesalku ja heldid pisikesest, ikka veel nii pisikesest käest padjal.
Kas armastusest piisab? Heitlikust, vahel kulunud ja väsinud aga siiski visast armastusest?
Täna kirikus oli nii armas vaadata tittesid ja natuke suuremaid lapsi. Päranisilmi kõigile naeratav imik või julgelt maailma avastama tatsav põnn on täiuslikult uued väikesed inimesed, rikkumata, täidetud oma vanemate lootustest. Lapse stardipakett on ju super: Jumala ja vanemate tingimusteta armastus.
Sellest peab jätkuma. Ja kui minu aku saab vahel tühjaks, siis tuleb seda lihtsalt laadida. Vaikusega, magamisega, raamatutega. Jumala armastusega.