Ma nädalavahetusel sorteerisin asju. Kas kellegi on karupoeg Puhhi fännidest lapsi? Meil on vist kõik selle loo tegelased pehmete mänguasjade kujul olemas ja uut kodu otsimas. Puhh ja Tiiger on umbes 30 cm pikkused, Jänes, Iiah, Kängu ja Notsu on väikesed, vaksapikkused.
Tegime õunamahla nädalavahetusel, nii 70 liitrit. Tuttavad imestasid, et miks me jandime, lasku aiandis vurinal veskist läbi käia – annad õunakotid ära ja saad mahla vastu, 2 krooni liiter. Hmh, aga meile meeldib mässata!
Esiteks laenasime tuttavatelt õunaveski ja pressi, siis ühe jalaga naabrivanamehelt suure kanistri. Lapsed korjasid puude alt õunad ja pirnid kokku, Krissu ronis puu otsa ja raputas veel lisaks. Suures plastvannis toimus suur lobistamine ja õunapesemine. Mihkel ja Kati said õunu veskisse pilduda. Mees mässas õunapudi ja lappidega, et neist mahl välja väänata. Kati ka keeras vahvasti mahlapressi.
Mina aitasin veidi õunapuhastustöödel aga põhiroll oli pliidi ees. Kuuma veega loputasin kolmeliitrised purgid ja keetsin kaaned. Lõin kolm suurt potti tulele ja mahlake keema. Suhkrut ei olnud tarvis panna, suht magusad õunad olid. Mõnesse mahla sai arooniat ja pirni veel lisaks.
On jah palju möksimist aga minu meelest on see selline tore arhailine tegevus. Lasin Krissul pilte teha, et ehk 20 aasta pärast on selline tehnoloogia sama levinud nagu rehepeksmine :). On lastelgi, mida meenutada, ikkagi perekondlik ettevõtmine.
Kokkuvõttes kell 5 oli kõik valmis ja me sõitsime kalale… Mees oli ostnud hommikul turult “haugisurma” ehk eriti ilge konksu koos kummist kollase kalaga ja tema hing ihkas haugilaipu … Sõitsime Audru poldrile, deviisiga- oodake te nüüd, haugid, surm tuleb!
Issi Kati ja Mikuga leotasid usse – kaasa oli võetud terve hunnik igast õngesid, spinninguid, lante, kahvasid jne. Mina tegin koeraga niisama põldude ja roostike vahel kiirkõndi, mõtlesin oma mõtteid. Tahtsin jõuda metsani, et seeni püüda aga kohale jõudes selgus, et metsa ümber on tohutu roostikku täis kraav…
Kalastavate pereliikmeteni tagasi jõudes selgus, et ainsaks saagiks oli Kati püütud neli tillukest ahvenat. Mees oli kuskile veepõhja juurika taha jätnud oma haugihuhu. Mitte et see oleks meid eriti morjendanud aga ...veidi nukker oli vaadata 20 meetrit eemal kalastanud meeste ca poolemeetrist haugi...
Aga ikkagi väga mõnus oli. Päike läks looja, õhk oli värske ja suur vaikus ümberringi.
Ma olen nii rõõmus Opeli üle, kes meile sellise meelelahutuse võimalikuks teeb.
Kuid nüüd painab mu meeli mõte seentest, mis kuskil samblas mind ootavad. Kus on seeni?
looduslähedased eluviisid
Monday, September 06, 2010
Posted by ritsik at 12:58 AM
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
4 comments:
Hm, mul tekkis küsimus, kes õunad enne veskisse viskamist lõikus ja puhastas? Tähendab, ussid ja mädaplekid te ju ometi lõikate välja ja sabad ka tagant, need ju nürivad veski ära? Mina sellepärast ei kujutagi ette mingi aiandi mahla tarbimist, et viimati pannakse õunad kõige täiega pressi, ilma eelnevalt sisse vaatamata. No ei taha ussipressitud mahla...
seeni on hulgim valgamaal, käisime pool tundi metsas, tulemuseks: 8 paraja suurusega kasepuravikku, 1 priske kivipuravik, 2 peotäit kukeseeni, mitme kamalu jagu pilvikuid ja männiriisikaid. teine korjaja sai kümmekond kuuseriisikaid.
nämm, ma ütlen.
kata
mina puhastasin! st mädaplekid püüdsin küll kõik kätte saada ja suured koledad ussiaugud aga iga pisikest ussiauku küll noaga urgitsema ei hakanud, muidu oleks kaks päeva lõikunud. Sabad ka jäid sisse, ei nürita ta midagi.
kata, ma TEAN, et siinkandis peab ka midagi kasvama! Turul olid igatahes puravikud müügil.
Meie pisem pliks on täielik Puhhi fänn..
Muidugi ei saa öelda, et Puhh kogu ülejäänud perekonna külmaks jätab.
Puhh on ainus raamat mida loetaks emeil neljakesi koos ja kõva häälega. :D)
Maria
Post a Comment