uus tüdruk

Eile oli küll hirmus külm aga ma ei viitsinud sellele eriti mõelda ja seadsin lapsed fakti ette, et läheme Maarja-Magdaleena gildi. Läksimegi. Kati ja Miku viisin puu- meisterdamistuppa, seal Miku konstrueeris lindude söögimaja, mis ei saanud valmis ja Kati tegi nukuriiete riidepuu ja veel mingeid puuasju. Neile meeldis.
Meie Krissuga sel ajal kõmpisime mööda maja ringi, sest Krissu polnud seal varem käinud. Vaatsime eri kunstnike tööruumidesse sisse, imetlesime ehteid ja muid kenasid käsitööasju. Hea oli niisama juttu lobiseda, mul enamus sealsetest käsitöölistest on ammused tuttavad.
Siis käisime pontshikuid söömas ja lõpetuseks vedasin järeltulijad uue kunsti muuseumi vaatama moodsa graafika näitust - neile jättis sügava mulje multikavideo, kus mees meelitab tüdruku pulgakommiga enda juurde ja lõikab tal pea otsast....
ning Anna Wildrose näitust, mis meile meeldis väga, kuna see kubiseb tillukestest värvilistest detailidest ja leludest.
Koju minnes hakkas juba peaaegu külm.

Ja kodus tabas mind taaskordne depressioon oma töiste tegemiste mõttetusest. Gildis on nii hea alati olla, tekib illusioon kunstniku-käsitöölise vabadusest ja loomingurikkast elust kuigi ma tean suurepäraselt, et neil pole äraelamine üldse kerge, see elukutse ainult tundub kaugelt vaadates vaba ja muretu...
Isegi kui käsitöölisel oleks muretu elu, ei oska ma ühtegi käsitööliiki nii hästi, et oma kribu müüa sobiks.
Ühesõnaga hapnesin oma masenduses kuni otsisin taskust välja gildi nukumeisterdamistoast kaasa võetud riidelapikese ja tegin sellest oma mantlile prossi.
Krissu oli ikka veel suures vaimustuses Wildrose näitusest ja asus õhinal looma oma sarnast installatsiooni, kleepides pärleid ja kujukesi täis oma mängu-hobusetalli katuse.
Siis tegin varemvilditud pallikestest kaks kaelakeed (mille juba täna ära kinkisin) ja kõrvarõngad. Liimisin ammu-ammu Kajakastiilis fimotatud lindudele nõelad taha.
Ja varem valmisküpsetatud fimo-peanupule tegin külge keha, pluss juuksed ja mingist voolimismassist beibesaapad ning saingi valmis järjekordse nuku.
Selle mustajuukselise. Tahtsin teha gooti-tshikki aga ei osanud teha sobivaid riideid.
Tegin mustjuuksest ja tema sõbrannedest (mis juba eelmisel aastal valmisid) rate-pilte.
Et siis vahel annab meelemossitus päris häid tagajärgi.
Ainult et nukupeade voolimine ja nägude maalimine pole mu tugevaim külg. Ning riiete kallal nikerdada on huvitav aga tüütu, ma ei armasta õmmelda.

Reedel jätsin Kati ja Miku külmapühale ja homme jätan vist kõik kolm. Tuleb ometi külmast ilmast maksimumi võtta :D
Ma veel kaeban kassi peale. Alati tuleb ta kell 7 hommikul me voodi ette röökima. Siis saab ta süüa, siis peseb silmi ja sirutab käppi ja nii paari tunni möödudes on valmis kümneminutiliseks õueskäiguks. Täna aga kräunus ta mulle kõrva kell pool seitse, mina käratasin, et kella ei tunne või, magagu edasi. Seepeale suundus tema toanurka end tühjendama!! Liivakasti meil toas pole, ja iial pole sellega häda olnud. Ja nüüd siis:S Kurinahk!!!