Aasta viimasel päeval läks Ritsik erakordselt suurt lumehulka nähes pisut endast välja ja leidis, et nüüd peab silmapilk suusatada saama.
Ritsik tuustis kuuris ja leidis ca 5 paari erinevas lagunemisastmes suuski, sõidetavad olid vaid kõige titemad.
Ritsik võttis ritsikulapse ja kaks paari suuski näppu ja kergest kurguvalust ning kergetest külmakraadidest hoolimata kihutas spordipoodi. Spordipoe müüjad vangutasid pead nähes vanu, tõesti vanu suuski ja tunnistasid need kasutuskõlbmatuks.... Krissu uhiuued, tuttava käest 100 krooniga ostetud Atomicu suusad kiideti superheaks.
Plaanis oli suuskadele sidemed peale osta ja siis kuskilt kaltsukast mingid saapad leida aga müüjad väitsid, et kasut saapaid on nii erinevaid, et parem osta saapad ära ja siis tule tagasi.
Aga aega ju pold! Suusahimu oli nii suur, et ostsin sealsamas sidemed ja uued saapad, mis peaks põhimõtteliselt sobima emmele ja kahele lapsele. Mitu raha see maksis, seda püüan unustada...
Sinnasamma prügikasti kõrvale jäid ritsiku sadakümmend aastat vanad suusad, mis mäletavad veel keskkooliaegseid suusatunde ja aastaid, kui novembris tuli lumi maha ja kevadel läks minema. Siis.. siis tulid Tartu asemel Pärnu talved, kuhu lund kunagi ei jätkunud, siis olid pidevalt tited majas või rase olemine ja tõesti- 15 aastat, kui mitte rohkem, polnud suusad lund näinud. Puhaku rahus.
Sealsamast kõrvalt ringluspoest leidsime samuti tuttuued veneaegsed suusad koos sidemete ja saabastega. 75 raha maksid kokku. Aga. Aga nad on tõrvamata... Spordipoe müüjad vangutasid taas pead ja ütlesid, et nende poes ei müüda mitu aastat enam suusatõrvagi. Isale helistasin, ta juhatas ehituspoest tõrva ostma ja seletas, mis ja kuidas. Et pole seal keerulist midagi.
Kodus kähku suusavarustus külge ja aeda radasid rajama. Krissu pole elus enne suusatanud,tema oli ikka suht hädas, Mikule olid 37 nr saapad kahjuks väikesed ja jalad hakkasid tal kohe valutama aga Kati oli lasteaias varem sõitnud ja tema tegi meile kõigile silmad ette, rühkis nagu väike virk vedur ringe teha.
Ja Ritsik?
Ritsik leidis, et 15 aastat tagasi oli suusatamine ikka kuidagi hõlpsam tegevus. Liuglemiseks oli seda kulgemist selgelt liialdus nimetada.
Suusatamise, aastalõpukoristamise ja söögivaaritamisega läks kurguvalu päris meelest. Ilutulestiku vaatamine ja ise paugutamine kolmveerand tundi 20kraadises külmas ei tulnud kasuks...
Aasta esimesed päevad veetsin külili voodis. Ei aidanud kuus tassi salveiteed, mesi, jõhvikad, mustad sõstrad, jalavann ja isegi riia must palsam, mille jubedat maitset nohu tõttu ei tundnudki. Nohu, väike palavik ja masendus - kogu seda ilu peab aknast vaatama.
Nüüd ma siin marineerin oma enesehaletsuses. Aga- mul on olnud aega kardinad Krissule õmmelda, ristmikke õppida, häid mõtteid kirja panna.
Hoidke ainult lund kinni, ma ei kavatse suusatamisest loobuda!
Suusatamine võib kahjustada teie tervist!
Sunday, January 03, 2010
Posted by ritsik at 2:23 AM
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
2 comments:
kae, kelle blogipuust leidsin. r66mu ja tervist kamaluga Su perre selleks ja järgnevateks aastateks :)
kata
Ritsikukene, oi sa oled meil ergas mutt! Küll sa jõuad kõike sehkendada, no ei püsi sa koton eskina haiguse ajalgi :)
Aga nüüd too jälgi maitsega must palsam kalla kuuma mustasüstramahla sisse ja joo soojalt :) Sidruniviil ja mesi ka sisse-oi om hää juuk!
Mul pole endal kodus musta palsamit, nii kahju kohe!
Post a Comment