Suvel panin suhkruga purki kirsse ja vaarikaid ning kallasin lauaviina peale. Viisin keldrisse varjule. Sünnipäeva ajal kitkusin ühelt purgilt kaane lahti, marjad sai jäätisega ära tarbitud ja sisuga niisama mekutatud.
Eks ta üks magus naistepunajook sai. Värv on imeilus ja kangus on paras.
Mina võtan siis pitsikese, kui sooja ei saa. Kuum tee ei aita pooltki nii hästi kui üks väike klõmm. Kohe soe hakkab. Rohkem vaja polegi. Mul üks kreeka ouzo ja horvaatia krk (no on selline nimi pudeli peal) on ka, nemad samuti virutavad heasti.
Teine hea külmarohi on vana hea punane kummikott tulise veega taldade all. Või kaisus.
Voodis ei aita muu, kui selg vastu laia kuuma selga. Või noh, saab muudmoodi ka :).
Tollesama kummikotiga ajab kah läbi.
Toad on jahedad. Vana maja. Telliseahi on meil natuke liiga väike ja võtab aega, enne kui soe levib. Palju kiiremini saab soojaks puupliidi, mis on ehitatud pottidest, laia soemüüriga ja kuna köök on avatud, saab väga ruttu elamise heaks.
Ülakorruse soojapump sellise külmaga midagi küll teeb aga vähe. Laste tubadesse ei piisa, kuigi uksed on lahti. Panen enne magamaminekut seal elektriradikad tunnikeseks sisse. Ega see elektriarvele kasuks ei tule.
Riietega on ka peamurdmist. Need Seppälä odavad vatiinijoped muutuvad peale pesemist ju nii õhukesteks, et paari aastaga tuulepluus valmis. Kallid joped on ilmselt sulised ja soojad aga näevad minusuguse muudavad nad michelini-mehikeseks. Soe jope on tonnane laks vähemalt ja tervele perele need osta ei jaksa. Aastaid on ju nii soe talviti olnud, et pole vaja läinudki.
Jalad ka külmetavad. Kuidas saab jope ja teksadega käia?!? Mantlid on head asjad aga paraku tehakse 90% nendestki olematu voodriga ja mingitest hõredatest kangastest. Ilus aga kasutu. Ja tibid ei taha ju üldse mantleid kanda. Krissul on üks jope moodi riidest mantel aga see on raske ja suure sundimisega saan ta seda kandma.
Saabastega sama asi. Tallad enamusel nii õhukesed, et varbad lähevad jäässe. Samas paksud sokid saapasse ei mahu. Autost majja on ok aga kui pead veerand tundi peatuses bussi ootama, siis on päris hull kui just stepptantsu ei vihu kogu see aeg.
Parim asi on lai puuvillane sall, millesse mässin end kõrvuni sisse. Aga kui nina on salli sees, lähevad prillid jäässe. Iga hommik koperdan nagu siil udus oma bussipeatuse poole.
Et siis põhjamaalase raske elu.
Külmarohi ja paksud vatid
Thursday, January 21, 2010
Posted by ritsik at 12:15 AM
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
10 comments:
meil on tööl külm ja see võtab täitsa läbi. Kodus õnneks ei ole. Kuigi enese ülessoojendamine võtab ikka aega. Ja tänaval ma käin jala. Mul on üsna õhuke mantel, aga peab tuult ja kuna ma reipalt astun ja külma töö pärast kannan sooje riideid, siis pole väga hull. Olen ka sulejopest mõelnud. Aga kardan just, et hakkab palav. Leenal on. Oskarile peaks ka ostma.
Aga ära on mind küll see külm juba tüüdand :.
Naps on külmarohi. ja soojad rõivad peavad olema. Kuigi mul ka Johannal-Johannesel talvesapad väikeseks jäid aga nad ikka käivad ära omasügise jalanõudega. Praegu saavad tänu Lindale maalt alevisse autoga ja käreda külmaga lähen neile koolibussi vastu.
Kuid ma tahtsin toonitada, et mul naabrimees ikka ütleb, külma ilmaga peab liha sööma.Ja mul abikaasa ka tükib ütlema, et "söö pekki, siis ei karda külma" :)
Kodus meil ikka soe on.No 24-25 kraadi. Ahju kord päevas kütan.
Ja pliiti hommikul ja õhtul.
Sooja leso pääl on megamõnus vahepeal selga või varbaid soojendada.Lapsed panevad teki alla ja viskavad pikali tolle pääle. isegi kassid kui tuppa tulevad siis hüppavad leso pääle varbaid lakkuma. Vähemalt soojarõõmgi on maaelamises. Samas juba hirm ka sees kui kaevust viiv veetoru peaks ära külmuma, kaev ise aga paksult lumega ümbert visatud, et sooja peaks. Või kui kanalisatsioonitoru ära külmab. Too on too häda kõigil meil siin.Marukülm pole kuskil hea.
Eks rõivastusvarustus sõltub kõik elustiilist, kui lastega kodus olin, siis sellest ajast on paks-paks-paks sulejope, suusajope, püksid ja SAAPAD. Nüüd kraamisin kõik välja, hea kasutada. Aga oh seda õnnetust, paksud talvesaapad - sellised, nagu kaloss oleks kummist all, nende kalossiosa kumm otsustas katki minna! saabas siis ei peagi üle seitsme aasta vastu, võehh, ma veel hellitasin mõtet, et varsti kasvavad laste jalad minu omadele järele ja saab neile jalga anda hääd saapad. Tänapäeva talvemantel on jah selline tilulilu rohkem. Mul on udupeen nikkolo talvemantel, täitsa Anna Karenina olen, kui karvamüts ka peas, aga see talv küll pole selga pannud, huuuhhhh, liiga-liiga külm.
Ma kannan teksapükste või mis iganes pükste all selliste miinuskraadidega sooja pesu, millega muidu jooksmas talvel käin. Komplektis pikad püksid ja pikkade käistega pluus.
Soovitan südamest, väga hästi mõeldud asi on. Teinekord müüakse neid päris heade hindadega, kui Rüütli tänaval veel Alparuchi pood oli, siis sealt sai püksid 200 krooniga. Investeering tasub ära, aastaid peavad vastu.
Sulejopesid ma ei fänna just sellepärast, et nad nii kohevad on. Mul on mingi Icepeak, suht õhukese voodriga, aga hea soe. Paar aastat tagasi ostetud talvemantli eest olen ka tänulik, teenib häste.
minul on üle aegade soe jope. kahjuks küll üsna lühike aga siiski. H&M'i oma. maksis mingi 10 euri. aga sooja peab maru hästi. ise ka ei usu :)
aga külm on ikka tõesti jah. aga nagu ma juba korra olen ka öelnud, siis pori on ikka hullem kui külm :D
pekki pole ma sedasi naturaalsel kujul tarbinud a mul jätkub seda endal ka piisavalt :)
a soe pesu on küll hea mõte, peab selle pilguga poodides ringi vaatama. Ma vaatan, paljud käivad nn kombepükstega ringi aga esiteks peab nende jaoks peenikese taguotsaga olema ja teiseks on neid tüütu iga kord jalga ja jalast minema tirida, kontorist ju mitu korda väljas ka vaja käia päeva jooksul.
Meie peres kannavad kõik talvel pakse vatipükse ja joped on meil ka kas Icepeak või siis Nordbrich omad. Need on kõige paremad ja hinnaklass on ca 500 krooni jope. Joped ostame kaheks aastaks ja püksid püüame ka sedasi osta. Kõige korralikumad talvesaapad on meie peres minul. Kuid ka lastel on ikka talvesaapad, aga kahju, et ei saa kõigile samasuguseid kui mul. Isegi õhukuese suvesokiga polnud täna külm.
Marek on meil ainus kes ka talvel botastega käib, aga tal see eest soojad termosokid.
Üldiselt me külma ilma pärast küll tuppa ei jää. Lapsed hetkel veel alluvad dressuurile ja kannavad korralikult pakse kindaid ja mütse. Sall on ainus mida kanda ei taheta, aga jopede kaelused on korralikud ja seega ma ei muretse ka väga.
Kodus on meil palav. Väga paljud hoiavad aknaid lahti, et midagi hingata oleks.
Tööjuures on muidugi teistmoodi. Seal me külmetame kõik. Selle eest seal pääsu pole. Vana, praktiliselt voodrita plekkmaja.. brrr..
Aga eks siis käid natuke soojemalt riides. Meie toas muide sedasi kuidagi sattunud, et mina, kes ma tänu looduslikule voodrile kõige vähem külma kardan, istun otse radika kõrval. Seljal hea soe. Teised küll arvavad, et äkki aknast tuul puhub, aga ei ole mina seda märganud.
Tõeliselt soojad ja sealjuures ilusad mantlid on firmal MasCara, ainult et jube kallid on need. Tallinna ja Tartu kaubamajades on müügil olnud. Minul külmetavad tänu MasCara mantlile (õnnestus super-allahindlusega saada, aga ta kurivaim on valge, keemilise puhastuse peale läheb palju raha, kannan ainult väga suure külmaga) ja kahele kampsunile seal all regulaarselt ainult põsed ja sõrmeotsad. Pikk (maani) villane seelik, mille alla saab toppida suvalises koguses alusseelikuid ja retuuse, on ka talvel palju soojem kui mistahes teksa. Saapad olgu lambanahkse voodriga, aga nende ostmiseks peab ja rahakott puuga seljas olema. :S Kallis lõbu see külma ilmaga õues käimine.
pikk villane seelik kõlab ka väga kenasti :) Aga siis peab jah kallis mantel olema ja ilusad saapad ka.
Post a Comment