suur armastus

Ma pole teadnudki, et nii vana juba olen.
Kaks päeva käisin pooletoobisena tööl ja tänasest jäin koju, tõbi läks hullemaks. Köhin hullult, õnneks mitte verd.
Tänu nõrgenenud vastupanuvõimele leidsin end koos Krissu ja tema parima sõbrannaga keset päeva diivanil keras Twilighti vaatamas.
No ja nüüd ma tunnengi end iidvanana, kuna ei suutnud tüdrukute niitsumisele "Edward on niiiii nunnuuu, ja film on niiiiiii heaa" ühineda.
Ei ole hea film :( sorri, Claara. Karbil peaks olema hoiatus- skeptikutele keelatud.
Muusika meeldis ja tehnilisele teostusele pole ka midagi ette heita. No ok, Pattinson on maitseasi, paljudele sellised aneemilised printsid meeldivad. Jacob võis juba olla. Aga Bella oli tohutult tuim ja emotsioonitu tüüp, täiesti ebahullutav. Mitu kõrvaltegelast see-eest tundusid lahedad.
Ja dialoog! Ma tahan ainult sind! Ei, sa ei taha saada koletiseks. Ei, ma tahan sinuga olla, ma olen mõelnud selle üle! Sa tahad koos minuga igavesti olla? Jah, tahan küll!
Kui hästi mõelda, siis oli tegelikult tore esimest armastust vaadata. Olen ammu unustanud, mis tunne on kedagi jumaldada NII PALJU, et ei saa kusagil asu, ei saa magada, ripud pideva nähtamatu niidi otsas ja sõltud emotsionaalselt kellestki 99%. Kaugelt niutsumine etapp on vahel päris põnev. Ja kui TA on lõpuks sinuga, siis...
see on ka tore tunne, kui armastust saab korraga nii palju, et see ei mahu su sisse enam ära. Kui isegi koos tänaval kõndides väiksed särisevad armastusesädemed teist maha pudenevad nii et möödujad vaatama jäävad.
jajah...
Claara ütles, et tema laps ei saanud suurest armuvalust filmis veel aru. Koos leidsime, et ei tahaks kuidagi oma lapsi armastuse pärast kannatamas ja nutmas näha. Peame issid õhupüssidega maja ümber sättima :)
Eks näe.
Ma hämmastusega vaatan iseennast 17aastaselt.
Ja loen hoopis Lii Undi India raamatut. Ei tahaks enam 17 olla.