Eilne õhtu väsitas emme-issi ikka nii ära, et kell 18 tukkusime mõlemad diivanil. Ega kooliminek pole naljaasi:D
Suurtega ei mingit muret. Poisile puhas pluus, lill pihku ja tsau pakaa. Preilna lubas terve esmaspäeva veeta eri soengustiile ja tualette proovides aga paraku orjastasime teda (ja teisi lapsi ka) esmaspäeval õhtuni välja õuna-pirnimahla tootmisel abitöödega.
Nii et hommikul kammis oma lillade salkudega pea ära ja sobis küll. Minu argumendid a la ikka PIDULIKUD riided käivad esimesel koolipäeval kõlasid kurtidele kõrvadele. Punane tagi, roosa katkutud servadega pluus, lühikesed teksapüksid, mustad retuusid ja tossud. Urjuhh, ma ütlen!
Plika valiti klassivanemaks ja ta oli ise tige selle üle. Eks seda õpetajate pailapse ametiks ju peetakse…
Katikest valmis seades olin ise närvis kolme eest. Ega siis iga päev pesamuna suurde ellu saadeta!
Aga kõik oli väga ilus. Aula ja pool kooli värskelt remonditud, nii noobel ja uus kõik. Kui abituriendid saali saabusid, pätakad käekõrval, lasti kõlaritest “Kevade” filmist seda Arno teemat, viiulid… ega palju mul silmaveest ei puudunud. Ja hümni laulis neljanda klassi lastekoor, silmaveest pool millimeetrit ainult lahutas..
Muu nagu ikka- kõned, etteasted, aabitsate jagamine. Räägiti nii tõsisemat juttu kui lõbusamat, juhtus naljakaid äpardusi ja kokkuvõttes läks poolteist tundi kui lennates. Mulle väga meeldis abiturientide muusikaklassi esinemine. Kool on muusikas üks linna tugevamaid ja igal pool lauluvõistlustel paistavad meie noored esile. Suurepäraste häältega!
Meie nöpsik valis endale klassis täpselt sama koha, kus ta õde on aastaid istunud- keskmise rea esimene pink. Ongi hea, ehk pidev õpetaja nina all istumine ei lase käsipõsakil aknast välja vahtida nii palju. Kati pinginaabri vanemad on meie kunagised altkorruse naabrid, seegi on tore.
Õhtul käisime perekondlikult pitsas. Paberistasime raamatuid-vihikuid. Miljon oli neid. Tavaliselt me mehega jagame ära: tema pakib Krissu kooliraamatud ja kirjutab gooti stiilis peale - Krissule nii meeldib- ja mina poisil teen sama.
Hommikul on raske pesamunale selgitada, et veerand tundi voodiserval uneleda enam ei saa. Peab vist veel varem äratust tegema.
Suht imelik tunne jääb ikka kõhtu, heites viimase pilgu enne esimest koolitundi oma pingis keerlevale plikuskale. Ega ta… kas ta ikka… aga kui ta?
Head uut aastat kõigile!
Uusaasta
Wednesday, September 02, 2009
Posted by ritsik at 1:04 AM
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
6 comments:
Hmm. Aga me ju nö saatusekaaslased. Sina kolmandat ja mina esimest korda.
Kaunist algust Sullegi!
Ilusat kooliaastat! Alguses on nad ikka jah täitsa lasteaialapsed veel. Meil eelmisel aastal võttis oma kuu aega, et ma ei kuulnud õhtuti kuidas keegi vilitas tunnis ja keegi tegi kikerikii :).
Palju õnne! Teil oli ikak väga tore päev! Mul Johanan läks veel pidulikum ariidega 6 klassi ja gladioolidega aga Johannes lilli ei võtnud kaasa, kuid korraliku triiksärgi pani küll.
Me ka oleme mehega pan´bereid ümber keeranud raamatutele aga nüüd ma enam küll ei taha seda tööd teha-suured koolilapsed juba:)
Esimene koolipäev Katikesele ikka on väga eriline! Nii vahva, et muusikalise poole pealt tugev kool on!
Lindakene alustas meil lasteaiateed ja temal ka on elevust taaskohtuda oma sõpradega,
Toredat kooliaastat teie lastele!
Aitäh aitäh!
Aga meil just Krissu ei võtnud lilli kaasa, sest neil on meesklassijuhataja. Ja pabereid nad võiks tõesti juba ise hakata panema...
Õnne!!!
Mina ikka poetasin kõige kaugemas nurgas aktusel paar pisarat. Või noh natuke rohkem. Pole midagi parata. Silmad soisel pinnal.
Eriline tunne on küll.
Täna koolis käies oli tunne juba nagu vanal kalal. Kuigi mina nende lastevanematega ära ei harju. Mõnega saad hästi läbi ja teine torkab nii teravalt, et valus on juba kaugelt.
vanemad olid väääga erinevad. viimase peal timmitud beibesid ja teisest äärmusest rahvast ka. Aktusel tundsin, et kellelgi käisid lausa pohmelliaurud üle pea...
Post a Comment