Pilt on siit. See, kel näpp suus, on Krissu lemmik, autistist detektiiv L.
Ma ei mäleta, kas ma olen sõira kunagi söönud ja seep pole mul ettekujutust, milline ta olema peab. Noaga lõigatav? Mul tuli selline pehmepoolne, rohkem määre kui juust. Maitse oli hea, ma köömneid ega muid ei pannud. Perekond keeldus söömast, sest nad polnud varem midagi sellist söönud aga ma ise mugisin küll mõnuga.
Vaatasime pool ööni seda lollakat Death Note`i ja vähe ei jooksnud mul unes seepeale jaapanlased peas ringi. Täna hommikul on räme peavalu ja muud vaevused.
Ausalt öelda polnud mingi asi film. Tavaline detektiiv, mitte õudu. Mu meelest materjali oleks jagunud küll päris suurejoonelise filmi tarvis aga...
Kogu efekt olidki paar arvutis tehtud surmajumalat.
Idee oli ju hea: inimene saab endale surmajumala rolli. Kirjutab aga kurjategijate nimesid surmavihikusse ja pahad saavad üksteise järel infarktid. Kuritegevus väheneb, maailm puhastub, aga... kas on inimesel õigust jumalat mängida? Kustmaalt jookseb piir nn ühiskonna hüvanguks tehtud mõrvade ja isiklike motiivide vahel?
Head küsimused ka meie riigis. Mõrvarile mõrvari palk, aga mis neist varastest, vägistajatest ja muidu pättidestki vanglas pidada? Ja narkaritest võiks ilma "ära puhastada"? Kaugel siit veel etnilise puhastuse ideed on?
Sõirast ja surmast
Sunday, May 24, 2009
Posted by ritsik at 1:15 AM
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
9 comments:
minu meelest peaks saama jah sõira noaga lõigata. aga mu enda oma on ka määre. aga milline maitse! ma panin sidrunimahla, hea hapukas jäi. kahjuks sööb terve pere :D eriti hea isetehtud musta leivaga :)
Sõir peaks jah pärast mõningast külmkapist seismist minema kõvaks, et saaks nagu juustuviilu panna leivale:)
Ja köömned teevad minu meelest just eriti heaks!
Aga mul on selline sõira retsept.
500g kohupiima
1 liiter piima
50g võid
2 muna
½ tl soola
köömneid
1. Kuumuta piim potis, lisa kohupiim ning kuumuta tasasel tulel kuni eraldub vadak.
2. Nõruta kohupiimamassi sõelal.
3. Lisa lahti klopitud munad, sool ning köömned. Sega hoolikalt.
4. Sulata või potis, lisa maitsestatud kohupiimamass ja kuumuta segades, kuni tekib sõirapall.
5. Pane sõiramass kaussi või vormi ja lase jahtuda
Ja väga hea on süüa karaskiga-
125g kohupiima
2 ½ dl piima
1 muna
1 tl soola
1 sl suhkrut või mett
50g võid
2 ½ dl odrajahu
1 dl nisujahu
½ tl söögisoodat
1. Sega kohupiim lahtiklopitud muna, piima, soola ja suhkruga.
2. Lisa juurde sulatatud või ning soodaga segatud jahu.
3. Pane taigen võiga määritud ning mannaga üle raputatud keeksivormi
4. Küpseta karaskit 180ºC juures 30-40 minutit.
Mina olen oma senised kaks korda teinud sama retsepti järgi mis Ulligi (allikaks Nami-nami). Esimesel korral sai määre, teisel (eile) muredam kraam. Komponendid ja kogused on täpselt samad, aga eile kohupiimamassi nõrguma pannes surusin vaakut natuke jõuga ka välja. Järgmisel korral ma seda ei tee - mulle see määrdetaoline variant meeldib kohe väga ;)
Jah mul ka sama retsept. Ma ei surunud vett välja sõelal aga ju siis järgmine kord peaks. Ja kuidagi magusapoolne sai, kuigi ma soolaga ei koonerdanud. kohupiim oli 5%line. Minu jaoks oli imelik see võiga kuumutamise moment, kus mögin peaks muutuma ühtlaseks aga mul ikka jäi selline teraline.
Mul oli 3%-line kohupiimapasta, mille arvelt panin siis tiba vähem piima ;) Ja minu see mass ka kuidagi ühtlasemaks ei lähe, muutub võiga lihtsalt rasvasemaks ilmselt s.t ilmseid muutusi ei ola. Ei tea, millega seda töötlema peaks, et mingi ühtlane mass tekiks...
Te kõik olete siin väga väga tublid!
Kas järgmiseks võtaksime ette koduõlle tegemise? Oleks ju lahe, jaanid ka tulemas. Ritsik, sa siia kui tuled, siis kui võimalik, käiks tiiru lätis. Ai seal on jaanid suur püha, isegi lisa vaba päeva lätlased said. Ostame maitsmiseks poest sõira, Lacise käsitööleiba ja hääd õlut. Ma Indralt uurin enne hea õllemargi välja.
mul kahel esimesel, st ebaõnnestunud korral ka võiga kuumutamisel oli ikka teraline. aga see oligi sellest, et ma vadakut liiga kaua keetsin. kui siis teraliseks läheb, siis ei päästa enam ükski vägi :D seekord tekkis küll võiga kuumutamisel kohe sõirapall. ma täna katsetan uuesti.
uus ciabatta läheb ka kohe ahju. näis, kas täna ka sepiku saan :D
Oh aeg oh aeg. Nii võib minust, põlisest kokkamisvihkajast veel midagi saada.
Ma karaskit proovin kindlasti ka.
Viin tööle, seal kolleegid pistavad kõik pintslisse :)
Aga Iti. Sa ajad täiega sõiduisu peale ju! Ma jaanid olen ikka kodus aga sellele eelneva nädala vaba.
Post a Comment