Issi on Kevadtormilt tagasi, sääskedest söödud, väsinud kuid rõõmus.
Tema räägitud lugudest võiks juba väikest raamatut kokku panema hakata.
Kuidas rühma surim kokutaja pandi radistiks, kuidas kokkade tülli pööramise tagajärjel unustati neid toita ja pakuti lõpuks midagi supipotipesu vee sarnast, kuidas luurajatel polnud pärast kolme päeva metsa all enam suurt kuskil luurata, sest kuidas sa viskad kõhuli kui kõikjal on teatud hunnikud, kuidas kell kolm öösel pärast käsikaudu telgi püsti panemist avastatakse, et see on keset punaste sipelgate pesa jne jne.
Oh jah. Annaks Issand, et selliseid asju reaalis kunagi läbi ei peaks tegema.
Mul juba ainuüksi telgis magamise mõtte peale hakkavad kondid valutama. Telgis magada saab ainult ühel viisil: kui oled päev läbi ringi trampinud ja kukud õhtul jalapealt horisontaali.
Muidu on ilm kole külm ja märg, töötuju ei tule kuidagi peale ja mina ei kujuta ette, et kui Mikule homme hilinenud sünnipäevalised külla tulevad, siis mida nad toas istudes pihta hakkavad...
prrr, külm
Friday, May 22, 2009
Posted by ritsik at 11:41 PM
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
3 comments:
homme pidi ilm ilusamaks minema;) aga meil on täna sünna pidamine, õnneks on toas ka ruumi :)
ma olen hommikust peale toas sahmerdanud, õue pole saanud. põgusatel käimistel ei tundu midagi külm, soe ja niiske hoopis. aga ma teises kandis ka muidugi.
ma nüüd teisest ooperist aga kuda sõir? kas õnnestus? mul nõrgub parasjagu :)
Ma ei magakks telgis ka siis.. Öösel on külm ja niiske ja hommikul kui päike juhtub peale paistma ja sul juhtub pohmakas olema ja sa magad telgis veel mõne inimesega kellel on pohmakas siis värkse õhu kätte astudes võib minestada ja kui sa öösel kuuled kuidas telgi varjus kaks meest soristavad ja sa tead, et sina oled neist allamäge.. ahhh gaaad.. see oli viimane telgis magamine minu elus... Vähemalt sellsitel asjaoludel kindlasti.
Post a Comment