Osavad mehed ja ilusad asjad

See töönarkomaania on ikka karm. Nii pingeline tööaeg on olnud, et ei saa enam kodus ka kirjutamist enam pidama.
Aga ma lihtsalt pean rääkima oma tänasest avastusest!
Teadsin, et maakonnas elab üks kutt, kes parandab vanu pille ja restaureerib vana mööblit. Kohtusime ühel üritusel mõned päevad tagasi ja täna käisin tal töökojas külas. Täiesti finuminaalne vend!
Peale selle, et ta restaureerib mööblit, on ta teinud koos paari abilisega mänguväljakud tervele Sauga vallale ning lastemööbli tervele lasteaiale. Raha teenib ta veel treppide ehitamise ja muu tarvilikuga. Peale selle, et ta teeb tavalisi kappe, voodeid ja kummuteid, oskab ta teha nii meisterlikke uusvanasid mööblitükke, mis kogenematuma vaataja täiesti ära petavad. Rääkis, et tegi kliendile kiikluige ja vanutas kenasti ära ka, nagu sooviti. Klient viis asja mänguasjamuuseumi ja müüs seal maha. Töötajad olid rõõmustanud, et oi kui haruldane ja huvitav asi, kahju ainult, et natuke ajahambast näritud, vaja restaureerima hakata.
Meister ise kirjutab ausa mehena igale poole aastaarvud peale, nii et kui keegi hakkab oma vaarisa kappi uuendama, siis ülla-ülla kapi tagaseinast 1998 aastanummer leida!
Nägin piltide pealt tema tehtud kiikhobust ja oleksin võinud vanduda, et see on sada aastat vana. Isegi valjaste vaskneedid olid rohekaks oksüdeeritud! Võibolla kui asja reaalis ja lähedalt vaadata, siis saaks aru.
Lisaks teeb ta imetillukest nukumööblit ja armastab kõige rohkem ise mööblit disainida. Kass-laud, viiul-laud, veimevakk-reejalased-laud, hiigelraamatu (1001 ööd)kujuline riidekirst...
Ja kõige huvitavam on fakt, et ta pole päevagi õppinud üheski vastavas koolis ega kursustel, pole olnud tal osavat vanaisa ega üldse mingit õpetajat. Lihtsalt tekkis huvi ja hakkas ise proovima. Vaatas, kuidas vanad asjad olid kokku pandud ja tegi järele.
Täielik looduslik, Jumala antud anne!
***
Armastan väga vanaaegseid hästi tehtud asju. Ventspilsi lossis on üks suur must riidekapp, mille seinad on umbes 20 sentimeetrit paksud. See oli nii suur nagu vaese mehe vannituba, kaalus mingi miljon kilo ja giid rääkis, milline vaev oli seda üldse ruumi sisse lohistada. Tagasihoidlikud nikerdused, läikivad pealislakk, massiivsed sahtlid ja õrn soe puidulõhn, mis laseb endas veel aimata kunagi siin rippunud kleitide ja valgete satsiliste padjapüüride parfüümi. Seisin ja silitasin kappi nagu napakas. Sest ta oli täiuslik!
Armastan ka inimesi, kes oskavad midagi väga hästi teha. Tänapäeval ei ole väga palju inimesi, kes oma käsi muuks tööks oskaksid kasutada kui arvutiklahvidel klõbistamiseks. Mulle avaldab muljet, kui keegi oskab tooli valmis teha, ise akna ette panna või kasvõi priskeid kapsaid kasvatada.
Kui ma meest otsiks, siis hoiaksin silmad lahti pigem Decoras või K-Rautas mitte ööklubis või riidepoes.