Kuidas saab aru, kas laps on kooliküps?
Suuremate lastega mul sellist küsimust pole tekkinudki.
Aga pesamuna on hoopis teistsugune. Tema on nagu tiba ... noh...
ta pole põrmugi koolilapsele kohaselt asjalik.
Kasvatajad küll ütlevad, et ta on tragi ja terve aasta on veel aega. Aga ma näen, et ta kirjutab tükk maad jubedamate tähtedega, kui teised tema rühmas. Sõnad veerib kokku aga sest pole hullu, krissu ka ei osanud kooli minnes veel lugeda.
Krissu on olnud täiesti võrdväärne vestluskaaslane ja maailmast huvitatud kodanik juba 2aastasest peale, poiss saavutas selle taseme ehk mõned aastad hiljem.
Pesamuna ei huvita üldse filosoofilised probleemid ega millegi üle pikemalt arutlemine. Ta küll tunneb veidi rohkem huvi maailma asjade vastu aga põhiline on ikkagi mängimine. Fantaasia on tal väga hea. Küll püüavad nad sõbrannaga lasteaias nõidasid põõsastest, küll avavad kohvikuid ja kauplusi. Eile raviti suure põhjalikkusega kastanipuud.
Suurepäraselt jäävad talle pikad muinasjutud meelde, detailideni, aga näiteks uued sõnad nagu orb või kosuma- üldse mitte. Kümne piires saab liitmisega hakkama aga raha väärtusele ei saa üldse pihta, hoolimata selgitamisest. Talle tundub, et kui ta 10st kroonist neli 2kroonilist tagasi saab, siis on raha ikka rohkem kui enne.
Lisaks on ta ikka kohutavalt tilluke. Mingi 106 cm vist oli viimati. Tal on juulikuus sünnipäev.
Samas Krissu oli/on ka tilluke...
Ohh, ma võin ennast täiesti pöördesse niimoodi mõelda. Ma tean, et lapsed on erinevad ja võrdlemine teiste lastega pole hea aga ikka ju mõtled selle üle. Mis siis, kui ta klassis teistest tükk maad saamatum on? Õppimiserõõm saab ju siis päris kähku otsa:( Ja tundes oma last- ka trots on väga kerge tekkima.
Muidu on suur võimalus ta tuttava õpetaja juurde klassi saada. Samas ma ei tea, kas see oleks väärt mõte. Võibolla on just raske oma hea sõbra ja lasteaiakaaslase ema õpetajana võtta? Et päeval peab ilusti viisakas ja aupaklik olema aga õhtul võib tema pool pannkooke süüa ja niisama mürada?
Lähipäevil peaksid nad lasteaias selle nn intelligentsusetesti ära tegema. Näis siis.
Häda (omaenda) mõistuse pärast:(
Tuesday, September 30, 2008
Posted by ritsik at 12:43 AM
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
7 comments:
kooliküps pidi olema laps, kes suudab kätt üle pea pannes peopesaga teise kõrva ära katta :)
mulle tundub ka, et vanem laps on kogu aeg väga tark ja arukas olnud, väiksem aga teinekord liialt lapsik. aga fantaasiapuuduse üle tõesti kurta ei saa:)
Öeldakse veel, et hammaste vahetumine olevat üks kooliküpsuse tunnus. Kuidas sellega lood on?
Nende piiripealsete laste puhul on jah raske otsustada. Meie vanem pois sai 7 augustis. Luges, ehkki õppimine oli vaevarikkam kui suuremal õel. Määravaks sai see, et ta on selline spordipoiss -- see on vist selline ürgmehelik värk, et poiste seas on tegijad ikka need, kes jooksevad kiiresti ja viskavad palli korvi. Pikkus seevastu oli 128 (asub pikkusrivi keskosas).
Aga aasta hiljem kooliminek pole tragöödia. Olen tõesti sellele ise palju mõelnud -- kui ühes klassis on laps, kes saab oktoobris juba 8 ning samas suhteliselt äsja seitsmeseks saanu, on ju vahe pea aasta, mis on selles vanuses suur vahe.
Ise pean selle otustamise veel korra läbi tegema, kuna pesamuna sünnipäev on septembri teises pooles.
vat kätt pole mul olnud meeles kõrva peal mõõta aga hammastest on vahetunud vaid kaks alumist.
Jookseb ta ka väledasti:)
Kusjuures neid ju kasvatatakse lasteaias selles vaimus, et nüüd lähete kõik kooli. Arvan, ta oleks nördinud, kui selgub, et aasta veel lasteaias. Ja lasteaiamaks koos trenni jms-ga on varsti ligi tuhat krooni, mõnes mõttes oleks hea, kui ta läheks juba kooli.
Peab leidma lahenduse, mis on lapsele parim.
Sa küsi lapselt, et kas ta tahab kooli minna.
Minu lapsed olid ka väga erinevad. Väiksem pliks oli osalt kooliküpsem kui suurem ja samas oli ta ikka täielik äpu.
Mina pean kooliküpsuse tunnuseks hoopis lapse iseseisvust ja oskust ise hakkama saada. Kui ta on sul julge ja avatud, siis saab ta hakkama. Ehk tulebki natukene rohkem vaeva näha kui teiste lastega.
Uusi sõnu õpeta ka läbi muinasjutu. Kasvõi ise mõeldud jutuke peaks uuele sõnale tähenduse andma.
Kõrvalt on muidugi tõsiselt hea õpetada. aga lohuta end sellega, et su lapsel on veel peaaegu aasta kooli minemiseni. selle aja jooksul jõuab ta saada suuremaks. Ja ega mata saagi kõiki huvitada. Ta tundub sul selline loovhing rohkem olevat. Rõhugi selle peale.
EDU!!!
minul üks sõbranna otsustas tabavalt, et laps on kooliküps, kui vanem on valmis teda kooli saatma. ehk et ema süda teab! ja pani oma lapse teistest aasta hiljem kooli. ja nüüd läheb tüdrukul tõesti hästi! muidu oleks ehk natuke nõrgaks jäänud.
ja ma usun ka, oota ikka kevadeni ja vaata siis kuidas asi tundub!
See ka hea mõte jah, eks oma südant tuleb usaldada kõige rohkem.
Ps. proovisime, ei ulatunud käsi veel kõrvani.
Tuttav perekond otsustas paar aastat tagasi samuti aasta võrra viivitada. Olid üsna samasugused probleemid nagu kirjeldasid. Pluss veel soov teha saata poiss lütseumisse nagu vanem õdegi. Katsed aga ebaõnnestusid. Otsustati oodata ja taotleti vastav tõend (vist logopeedilt). Praegu on poiss lütseumi teises klassis ja igavesti tragi. Koolirõõm on poisis samuti olemas - deklameerib meeleldi prantsuse keeles jne.
Ainus kurb moment olevatki olnud lasteaia lõpupidu, mis kooliminekukeskne, ent tema jäi siis aastakeseks veel. Aga see läks kiiresti üle - suvevaheaeg tuli ju kohe!:)
Post a Comment