Eile võtsin lapsele lasteaeda järele minnes koera kaasa, nagu ma tihtipeale ikka teen. Kõik teda seal teavad ja paljud teda patsutavad. Üks tüdruk küsis oma kasvataja käest:
Kas sina ei tahagi kutsut silitada?
Ei, ütles kasvataja. Ma ei silita kunagi isegi omaenda koera.
? küsis laps.
Mul on teistsugune filosoofia, seletas kasvataja. Ma ei nunnuta loomi ega maga nendega ühes voodis. Minu jaoks on koer tarbeese.
***
Kolks kolks kolks kukkusid mul suhtlemistõkked ette. Tarbeese! Tarbeese??
Samas ei lähe tema filosoofia mulle tõepoolest korda. Minu lapse kasvataja ta niikuinii enam ei ole ja inimene võib oma eraelus ju uskuda, mida iganes ja teha mida iganes. Murelikuks muutuksin alles siis, kui mõni kasvataja hakkaks tööl lastele seletama, et koeri peab kohtlema kui tarbeesemeid või et neegrid on orjadeks loodud või et transtsendentaalne meditatsioon on ainus tee õnnele.
***
Muutun millegipärast umbusklikuks, kui keegi teatab, et ei armasta loomi. Muidugi on see minu enda piiratuse probleem. Kahtlemata või olla vägagi toredaid inimesi, kes ei salli loomi. Mina näiteks ei salli… inimesi, kes ei salli loomi.
Mõni armastab loomi hullupööra. Või lapsi. Krissu kaebab, et tema uus terviseõpetaja kallistab lapsi vahetpidamata. Oli kohe esimesel tunnil hoiatanud, et ärgu pandagu pahaks, tema lihtsalt armastab lapsukesi nii väga, et ei suuda ilma neid kallistama olla.
Krissu oli ärritunud, kuna tema pisikese, roosajuukselise ja nunnukesena langes muidugi esmajoones tormiliste kaisutuste ja silituste ohvriks.
Mul pole laste vastu üldjoontes midagi aga nii palju ma neid küll ei armasta, et koolis õpetaja olla:). Lapsed on ju nagu suured inimesedki: suurem osa neist on toredad, mõned väga toredad ja mõned üsna ebameeldiva käitumisega. Iial ei suudaks ma 30 inimesehakatisega pidevalt mõistev ja sõbralik olla, ma ei suuda seda alati isegi oma kolmega.
Aga koerad ei ole ikkagi tarbeesemed.
Kas koer on nagu koer või nagu ukselukk?
Friday, September 12, 2008
Posted by ritsik at 12:29 AM
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
6 comments:
appi, tarbeese.... huvitav, mismoodi?
ja ise veel lasteaiakasvataja, ei tohiks ju nii lolli juttu ajada. et kui sa ei taha koera paitada ega nunnutada, miks siis üldse on vaja koera võtta. noh samas vist on omanikuga ketikoeral veidi parem elu kui varjupaiga koeral. või ma ei tea kah...
Noh, koera peetakse valvurina. Just siinse varjupaiga juhataja rääkis, et neile toodi teist korda koer varjupaika tagasi, sest kodus käis varas. Me kolleegiga arutasime, et ilmselt koer oleks pidanud politseisse helistama:) Iga koer ei ole kodu valvamiseks mõeldudki.
Meie Lots haugub nende inimeste peale, kes talle ei meeldi. Käis üks mees, kes ütles- pange koer kinni, muidu ta hüppab äkki üles. Oleksin peaaegu öelnud, et ärge muretsege, ta hüppab ainult nende peale, kes talle väga meeldivad.
Ma loodan, et seda kasvatajat ka kodus kunagi tarbeesemena peetakse, siis teab, kui tore on olla.
Loomad on mingil määral ju nagu lapsed ja tahavad, et nendega tegeldakse ja suheldakse. Eriti, kui oled veel kogu päeva üksi kodus istunud.
Uskumatu, ja ise veel kasvataja!
Ma vist teataks sellise jutu peale, et kasvataja meenutab ise sellise loogika alusel samuti "tarbeese", kes valvab lapsi.
kui mina mingi ebapopulaarse väljaütlemise tegin, vangutati sageli pead. ise veel õpetaja!!!!! tegelikult ei ole ju vahet. mis alal isend kui selline töötab. või no natuke on ka aga ikkagi. eks ole nemadki inimesed ja nende hulgas paraku igasuguseid. tegelikult on suisa ime, et sellise riigipoliitika (nõudmised vs palk) puhul üldse veel leidub inimesi, kes on nõus hommikul rühma minema.
ma ei taha kedagi õigustada muidugi. ma pelgan võõraid, suuri koeri. aga olen siiski suur koeraarmastaja. ikka väga suur kohe :)
See kasvataja on tegelikult väga tore ja tubli ning teeb lastega väga head tööd.
Lihtsalt... teeb kurvaks, kui keegi koerte kohta niimoodi arvab.
Post a Comment