Mul on üks imelik omadus: ma usun, et enamus inimesi on ilusad ja head.
Mind on siiani hoitud eriti halbade inimeste eest.
Tegin täna oma igapäevast tööd ja tuhnisin netis ringi, otsisin infot oma intervjueeritava kohta. Muuhulgas leidsin artikli, kus too isik ütleb väga ränki sõnu ühe inimese kohta, süüdistades teda äärmiselt räiges ja ebaeetilises teos.
Noh, ja see väidetavalt ülialatu inimene on minu hea tuttav...
Tegemist oli mitmeid aastaid tagasi toimunud suht suure skandaaliga, mina siis toda inimest ei tundnud ega teadnud ka sellest pahandusest midagi. See tuttav on minu meelest ütlemata omakasupüüdmatu ja heasüdamlik isik!
Terve õhtu käin ringi ja mõtisklen.
Variant A - minu tuttav on läbinisti hea inimene ja kõik süüdistused tema aadressil on alatu laim.
Variant B - minu tuttav on tegelikult kahe ...ga inimene ja oma südames ahne ja halb.
Variant C - minu tuttav on naiivne inimene, kes toimis enda meelest õigesti ja parimate soovidega aga tegi valesid valikuid, rikkus enese teadmata seadust.
Variant D - minu tuttav oli kunagi paha inimene ja jahtis kasu aga nüüd on ta oma vigadest õppust võtnud ja püüab oma patte lunastada.
Aga mis siis, kui süüdistaja, väga tuntud ja lugupeetud härra - eksis?
Kujutage ette, mida inimene võib tunda, kui selline tähtis härra mitme meediakanali vahendusel väidab, et sa oled lurjus ja petis? Isegi siis, kui sa saad kohtus õiguse ja leitakse sind süütu olevat- nime see päriselt puhtaks ei pese enam kunagi!
Ma ei taha asjast ka otse tuttavaga rääkima minna, nii head sõbrad me pole ja pealegi... selle inimese närvisüsteem ei ole enam stabiilne. Ma kujutan ette, et meenutamine võiks talle päris halvasti mõjuda.
Mina pole selle loo sees olnud, keegi ei tea täpselt, kes valetas, kes vassis, kellel olid mingid motiivid. Ja pole mingi saladus, et ka väga lugupeetud isikute hulgas on alatuid ja kahepalgelisi inimesi.
Mitu aastat tagasi rabas meie tutvusringkonda ühe taas heal järjel ja austatud kodaniku kohtuasi. Mäletan teda kui säravat, intelligentset ja heatahtlikku inimest... Kust siis äkki tekkisid tohutud probleemid? Tema ja kurjategija??? Minge nüüd!! lihtsalt ei saa olla!! Küllap ta tegi lihtsalt heauskselt halbu otsuseid ja mässis ennast kogemata jamadesse? Võibolla, aga praegu igatahes on tal vanglakaristus terendamas.
Ilmselt olen kohutavalt halb inimestetundja. Ja keeldun halba uskumast, vähemalt mitte enne, kui süü on must-valgel kirjas ja tõendatud. Samas - räägitakse ju maailmas pidevalt musta valgeks ja kui kõrgel tasemel veel!
Kes valetab?
Wednesday, February 27, 2008
Posted by ritsik at 1:02 PM
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
2 comments:
meil üks tuttav mõisteti süüdi ja istuski ära. Tema elu on täiesti puruks. Suur osa inimesi keeras talle selja. Kuigi ta tegi, mida teevad pidevalt paljud. Ei petnud, vaid ebaõnnestus.
Kui on tegemist nö majanduskuritegudega, siis on olukord keeruline. Süüdi - süütu??? Kes valetab??? Ma eelistan jätta otsuse langetamata. Ja sõbrale ei keeraks selga. Sest just siis vajab ta sõpru.
Kriminaalkuritegudega on teine asi, siis on nö argieetikat lihtsam rakendada.
Majanduskuriteod on jah keeruline teema. Kardan, et paljud eesti inimesed on harjunud nõukaaja põhimõtetega "mõisa köis las lohiseb" ja "mis ripakil, see ära". Samuti võivad muidu normaalsed inimesed raha pärast päris ära keerata.
Post a Comment