Eile õhtul rõõmsalt ringikeksiv ja suure õega rulluisutav pesamuna läks mossi kui kõuepilv, kui kell 20 õhtul küsisin matemaatika kohta. Solvus jälle täieliku pisiasja peale ja jäi kahe minutiga diivanile magama. No ma ei tulnud selle peale, et varem küsida, kas ja mis tal tehtud on. Mul ei seisa meeles, et ta on alles udu ega õpi ise ära, nagu suuremad. Vähemalt mitte siis, kui õues on kevad.
Hommikul ajasin tibi varem üles ja varsti hakkasid jälle pisarad matemaatika vihiku peale tilkuma. Esimese takistuse ilmnemisel. Saatsin ta tegemata tööga kooli, no mis sa teed, kui laps ei saa tehtud ja emotsioonitseb.
Pean tõsised meetmed kasutusele võtma. Asi on sama hull kui sügisel lugemisega- blokk tuli lapsel ette ja palu, seleta või sunni, midagi tehtud ei saa.
Aga vähemalt Evelyn ei pea panka tööle minema :D
Ja Ritsikul on kaks päeva puhkuseni!
ups, she did it again :(
Wednesday, April 14, 2010
Posted by ritsik at 11:46 PM
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
9 comments:
:D
Ma tean millest sa räägid :D
Meil õnneks see teema hetkel ununeud, aga hoopis uuem teema üleval.Hea, et on lapsed, kes ei lase igavust tunda.
Selle jutu peale süvenevad mul veelgi pojale koolipikenduse taotlemise mõtted...Ta saab alles sept.lõpus seitse ja oleme koguaeg olnud kahevahel. Koolis on ikka raske,ma vaatan- need seitsmesed ju kipuvad ikka udupead olema.
Aga mina olen koguaeg kõrvalt imetlenud sinu lastekasvatusoskust- oled ikka edukalt oma kolmesel kambal nii suurteks ja toredateks lasteks aidanud kasvada. Eks igaühel ole vahel keerulisemaid aegu.
no suur ja tubli olemiseni läheb veel palju aega :)
Aga koolipikenduse üle oskavad õppenõustamiskeskuse psihholoogid päris hästi nõu anda. Seitsmesed on väga erineva arengutasemega, mõni alles puhta titt ja teine juba suur inime.
Meie pere keskmik on ka selline, kellele on raske uusi trikke õpetada. Lugemaõppimine käis igapäevaste pisarate saatel. Käekiri on kohutav, aga sellega ma ei tegele. Sest ta õpib praeguseks kenasti iseseisvalt ja mulle tundub, et kui ma hakkkaksin sellise "pisiasja" kallal, nagu seda on käekiri, õiendama, pidurdaks see üldist innukust õppimise suhtes.
Õnneks on sattunud õpetaja, kes leiab üles kõigi laste tugevad küljed ja kes lastele meeldib. Temal lubab poiss isegi käekirja suhtes arvamust avaldada.
Aga see Su loo emotsioon on tuttav mis tuttav.
:)
keegi peab ju idülli vürtsi lisama:
see on hea, et õpetaja leiab tugevaid külgi. Samas Kati õpetaja on minu meelest jälle liiga leebe. Ta oli eile vaadanud küll, et lapsel mata tegemata aga oli öelnud, et pole hullu. No muidugi hea, et ta ei hüpanud lapsele turja (milleks siis emad on, eks :S ) aga pisut õiendada oleks ikka võinud.
no kuule, ise me ka ju unustame tähtsaid kohustusi. No juhtus, ma ikka lohutaks, et pole midagi, et küll saa :) Sa kardad, et siis Kati jääbki selle "küll no saa" peale lebotama? Mu meelest lapsed on niigi kohusetundlikud , ta poleks siis muretsenud ka ju. Lihtsalt meelest läks, mis muud.
Õpetaja ikka ei hakka esimeses klassis sõimama, võijummal!
Aga muidugi peaasi, et Evelyn panka tööle minema ei pea!
Post a Comment