Teises linnas

Tartu oli minuga seekord lahke.
Sellepärast ma polegi Tartuga viimased korrad kaubale saanud, et suvel käisin. Kesse siis suvel Tartus tahab olla! Tartu ise ka läheks heameelega suvel kusagile mujale.

Ühesõnaga esimese asjana otsisin ma üles Berliini. Mis oli oodatust väiksem ja kipakam aga tore ikka. See maja ja hoov ja inimesed selle ümber on Pärnu poolt vaadatuna ikka hull sürrid. Ma tahtsin osta ühed kõrvakad aga isa oli kummalisest poest väga jahmatanud ja tegi ülehelikiirusel sääred.
Botaanikaaias oli viimast päeva orhideenäitus ja Katike vedas oma puhkivad ja ohkivad vanavanemad isegi triiphoonete teisele tasapinnale. Õues õitsesid krookused ja nende ümber tiirles sada janust koerliblikat, mis Katis täit vaimustust tekitasid. Ja veel toimus õues linnalinnuvaatlusüritus või midagi sellist. Iga soovija sai kokku kopsida linnupesakasti ja rahvast oli julm palju. Meie ka tegime. Kuna paps lasi jälle jalga, kuna ta ei saavat kummardada, pusisime siis kolmekesi ema ja Katiga kuni meile tuli üks onu appi ja saimegi uhke linnumaja valmis.
Tolle onuga sai sada aastat tagasi Laelatul koos taimi korjatud ja paljalt ujumas käidud aga temale minu nägu tuttav ilmselt ei olnud ja ma ka ei võtnud jutuks :)

Ülejäänud osa nädalavahetusest ma puhkasin. Üle saja aasta selline nädalavahetus kui ärkad üles ja ei tee apsaluutselt mitte midagi. Isegi ei korista. Magasin ühe väikese kuid magusa une keset heledat päeva. Õhtul sain linnaloa. Olin nii elevil nagu koplist pääsenud vasikas. Sain esimest korda irl kokku Elsaga, kes näitas mulle lahkesti ette paremad kohvikud, rääkis, mis linnas uudist ja viitsis minuga tunde vantsida mööda linna. Tänud, Elsa!
Enamus kohvikuid oli servani täis. Pärnus juhtub sellist asja vaid vahel juulikuus.
Sõime kooki Werneris ja käisime vaatamas, kui palju seda vett siis õieti Emajões on. Ikka oli! Rüütli tänaval laulsid kolm rõõmsas tujus korporanti kitarre saatel väga kenasti. Samas kooserdasid ringi kaks vahukoorevalget kaharates kostüümides miimi. Jalutajaid olid kõik kohad täis. Uus sild vilkus värvilistes tuledes.
Aprilliõhtu Tartus paneb ikka vere kiiremini käima küll. Sellist tunnet ei tekita ükski teine linn. Aprillist veel kraadi kangemad on Tartus maikuu õhtud. Kes neile vastu panna suudab, peab küll betoonist tehtud olema.
Ohjahh. Töönädalat Pärnus alga.