Ma läksin tüdrukutega vaatama kena süütut nukunäitust, ise vaikselt lootes, et kohtame ka mõnda tegevuskunstnikku, kes samal ajal samas kohas üritust pidasid. Rõõm, kohtasimegi!
Uue kunsti muuseumi trepilt kallati alla ämbritega vett ja üks onu, pesuharjad kinnitatud käte ja jalgade külge, roomas mööda treppi alla, ise ennastunustavalt kõike harjates. Krissu hoidus Kataga igaks juhuks hästi kaugele aga Kati naeris mis hirmus ja aina küsis- kes see veel on. Harjamees veeres meie jalge ette, lennutas end surmtõsisel ilmel Mark Soosaare auto kapotile ning harjas sedagi hoolsalt. Seejärel vantsis trepist alla nahksetes riietes mees kohvriga, talutades enda järel kolme kinniseotud silmadega isikut. Kohver kukkus käest ja igasugused tehnikavidinad pudenesid välja... Põnevust kui palju :D
Muuseumisaalis oli igasuguseid tegelasi ja stseene, millele eriti nime anda ei osanud. Mulle meeldis rõõmsalt naeratav valgeks võõbatud näoga jaapanlane, kes sehkendas ümber lumivalge linaga kaetud laua, millel ootasid sööjaid kaunilt serveeritud suitsu-seajalad hallitanud maasikatega, poolmädanenud tomatid ja õunad jne.
Tegevuskunst on täiesti hull asi ja enamus inimesi ei arva sellest midagi aga mul pole vastu midagi. Eesmärk on pigem mõtete ja tunnete tekitamine, aru saama ei peagi :)
Kati võttis tegevuslasi täiesti eelarvamusvabalt ja järeldas: harja-supermen tahtis terve maailma puhtaks harjata. No täpselt!
Juurdlesime, kas seda harjavenda saaks koju laenata, mul oleks olnud talle mõndagi nühkida anda. Ta küll auto tegi palju poriseks aga ehk annaks teda kuidagi välja õpetada või nii :D
Söögist ka.
Supelsaksades tarbisime teed ja saiu, taluturult ostsime imelist suitsusinki. Kuidas saab nii head suitsuliha ja vorsti ilma igasuguste lisaaineteta? Miks poesingil pole veeranditki sellest maitsest? Küll tahaks seda muul päeval ka saada, kui turgu pole.
Kas te vaatate, kust söök pärit on? Mina panin säästukas hakkliha eile tagasi, kui nägin, et see saksast-poolast ja läksin ostsin talupoest hakkliha. Kahjuks talupoes pole sinki.
Millegipärast müüvad mahetalunikud oma kaubaringidel ainult lamba- ja veiseliha, mida ma ei tarbi, sest ma ei oska neid nii teha, et hea saaks. Sealiha ma pole näinud ja ka mitte kanaliha. Need Talleggi sajad kanalaibad kilekottides ajavad pisut hirmu peale, samuti fileed. Kuigi ma ostan neid, sest midagi peab ju sööma ... Talleggi ninnu-nännu eesti tibu ja kana kampaania ei loksuta mind, masstootmises pole midagi ilusat aga ma ei tea kedagi, kes rõõmsaid kanu ja nende mune müüks.
Ostsin ainult lugupidamisest eesti tüdrukute ökomakarone, olin neist mitu lugu lugenud. Väga tublid ja nii palju tööd teinud oma pastatootmisega. Mina ei armasta pastat ühelgi kujul. Nende pruuni täisterapastat aga sõin ja päris mõnus oli.
Aedviljaga on lihtne, seda ikka turult saab. A see lihavärk jah. Või kala. Norra lõhe ja Atlandi heeringas, õige eesti söök eks :D Head on mõlemad, kuigi püüan hoolega vältida mõtet raskemetallidest.
Tartus oli isa toonud Peipsi veerest latikaid ja suitsutanud nemad sõbra suitsuahjus ära. Vat seda ma nimetaksin Söögiks. Olen ostnud siin mereveeres mõne korra Maximast või taluturult suitsulatikat aga alati on need kõhnad, soolased ja kõvad. Mees ei saa aru, miks ma latikat alati hea sõnaga meenutan aga nüüd, kui ma isa tehtud kala talle Tartust kaasa tõin, sõi ja mõmises ja mõistis.
Njah, vana inimene läheb pirtsuks kätte ära. Söök on söök. Aga kuidas saab nii suur vahe olla söögil ja Söögil?
Kunst ja söök
Saturday, April 24, 2010
Posted by ritsik at 5:53 AM
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
11 comments:
no minu arust ei ole pirtsutamine. sa oled ju see, mida sööd.
iseasi kust Sööki saaks? ja millise hinnaga? läksin peale meie kunstiretke poodi toidujahile. valida oli soome ja luunja kurkide vahel. v6tsin soome jagu. ei ole patriootlik, aga rahakott vingutas luunja kurgi täpselt 2 korda k6rgema hinna peale nina. ja ei usu mina, et luunja helendavad kasvuhooned keemiast puhtad on.
ma väga kadestan neid inimesi, kes saavad oma maalapil ise Sööki kasvatada. öko- ja muud sahvrid on minu jaoks ikka tsipa kallid. minusuguse "alailma näljase närilise" puhul ei päde ka see p6hjendus, mida kasutas üks sellise ökopoe reklaamija oma k6rgete hindade osas - et kuna toit on kvaliteetne, siis läheb seda vähem.
kata
Söögil ja söögil on päris kindlasti vahe vahel. A veist ära karda, ta seast palju ei erine, on tiba tihkem, isasem (miskipärast) ja tahab (minu jaoks>) rohkem aega saada kui sigudik. Maitselt on mõnna. Eriti guljaši sees.
ma ei ostagi praegu kurki või kui, siis väga harva. Mul on hästi meeles, kuidas tuttav nõelraviarst Luunja peale hammast ihus, et iga kevad tuleb koos Luunja kurgiga terve hord allergikuid tema juurde abi saama.
Öko on kallis jah, seep pole mõtet juuksekarva lõhki ajada, kui just allergiaid vms hädasid pole. Sobib mulle tavaline Pärnu turu kaup ka. Aga Saksast Eesti sealiha vedamine on nii absurdne, et ma juba sellepärast ei osta seda. Kardetavasti on saksa tootajatel ka rohkem raha, et seda loomade igast "kasvuvitamiinide" vms peale kulutada.
Ja ega vilets toit ei täida kõhtu hästi küll. Ma ei mõtle vana head tanguputru, kui see on hästi tehtud, vaid näiteks "Kadri" sööklalobi, mille söömise järel justkui oled midagi saanud aga kõht ikka täis ei ole. Imelik.
Sesamy, ma olen suutnud siiani kõik lehmalised kuumtöödeldes kummitaldadeks muuta :(
Minule on ka söögiteema kõvasti pähe hakanud (A)
Ise teen leiba ja sõira, täna läheb järjekordne testlaar jogurtit kah hakkama. No ja lihalisi teen ka ise - pasteeti, pelmeene ning ka šnitslit teen hulgi sügavkülma valmis. Eks ma tean jah, et ökoni on veel mitu sammu minna - valida ka toorainet ennast hoolikamalt. Aga eks ma vaatan oma kõhna rahakotti. Aga eks suvel poogin jälle sügavkülma oma isa kasvatatud köögivilja täis, talvel hea tunne võtta...
Üldiselt on seda söögitrendi jälgides üsna selge, et perspektiivis 10a pärast elan ma küll vist kohas, kus on oma kasvuhoone ja peenramaa ;) Või siis tuleb sidemeid luua (ja natuke paksem rahakott soetada)...
mina nüüd leidsin võimaluse, mis rahakotti auku ei söö. väga rahul olen. ja neil on siga ka. kana kahjuks jah ei ole kusagilt leidnud. kuigi muna ju on. miks kana ei võiks olla.
ja sügavkülmakapi üle olen ka väga-väga õnnelik. sinna sai sügisel ikka meeletult topitud. nüüd põhi paistab :)
Ritsikukene, ma vist võtaksin seakasvatajalt pool siga korraga ja paneksin sügavkülma. Meil siin kilost võetakse 40 krooni, samas jälle ise teed hakkliha jamuud luhad poodad. Kanaliha jah, ma ka olen mõelnud, et tampkasvatamine on kanakestel, kuis neil küll südamed vastu peavad.
Aga kui ise koju broilerid võtta? Kestoo ütles, et 10 broilerit on kui 1 siga kasvatada.
Iti, millal võtad kanad? me kõik võtame lihasappa :P
võta jah Iti kanad. Mul on ema pidanud kalkuneid aga halb see, et kalkun ju tark lind ja saab sõbraks talitajaga ja see tapmine oli pärast väga-väga kole :(
Ma peenraid ja kasvuhoonet väga ei jaksakski pidada praeguse elutempo juures.
ma võtan ilmselt 5 munejat kana. Ja kikka ka. Nii kõva mutt ma ka ei ole, et broilerid võtaks, ei ole mist kedagi siin kirvega broileri kalla võtmas :) Too on too häda jah.
mul ka söögiga probleemid :)
käisin sügisel belgias, pärast krõmpsutasid lapsed vahvleid ja kiitsid - head. vaatasime nii huvi pärast, et millest siis tehtud. üllatus, üllatus - muna, suhkur, või, jahu. aga võtad meie poeletil midagi riiulilt, siis on aina paksendaja ja värv ja stabilisaator ja emulgaator. mehele juba ka karjusin poes, kui tahtis mingeid grillpihve osta (kus liha oli vist 27 %), et osta siis kohe vetsupaberit :) inimesed vaatasid imelikult.
tean jah, et kõike saaks/peaks/võiks ise teha, aga vahel seab ajafaktor piirid. ja võiks olla võimalik poest ka Sööki osta. mitte ainult lisaained ja konditustatud kanalihamassi.
vabandust. et nii pikk kommentaar. aga erutab kohe see teema :)
nojah, kõige lihtsamad asjad, et sai ongi jahust, veest ja pärmist ja jogurt on piimast ja moosist, mitte ei käi sinna nimekirjatäis mingeid x aineid juurde.
Tubli Iti, ma kah äkki ütskõrd siblijad võtan, kui pinsile lähen :)
Post a Comment