mis kõik lume alt välja ei sula

Wednesday, April 14, 2010

Esmaspäev oli hellalt karm päev. Lume alt on välja sulanud kaua marineerinud soppa ja kõntsa, emotsioone tuli uksest ja aknast. Uskumatu. Ma oleks väga õnnelik, kui saaks nüüd mõnda aega ilma erakorraliste koosolekute ja eriolukordateta hakkama.
Kuid lapsed. Katikene jäi mulle koduväraval vahele tahtes minnes sõbraga rattaga sõitma, ilma kiivrita, kõige uuemates kooliriietes, heleroosad uued koolijalatsid juba põhjalikud porised. Toas vedelesid koolikotid seal, kuhu nad olid peost pudenenud, võileivapuru kõikjal, sööginõud toas teleka ees, porikord põrandal. Ühesõnaga ei midagi enneolematut ega kriminaalset aga piisav põhjus, et tööltnaasev ema endast väljuks, möirgaks ja piksenooli pilluks.
Pesamuna tönnis solvunult ja küüris vannitoas tosse, vahepeal rahunes Zeus-emme maha ja koostöös suure lapsega sai kodu taas enam vähem elatavaks. Õhtu kulges meil kenasti aga kuna ma ei kontrollinud, kas Kats ikka oma matemaatika lõpetas, selgus pool 9 õhtul, et ta ei teinud seda mitte. Väsinud laps loopis raamatuid ja karjus venna peale. Unejutu ajal siis veel selgitasime ja mõtlesime, mis valesti oli läinud. Õnneks läks ta hommikul teiseks tunniks kooli ja puhanud peaga ei valmistanud ülesanded enam mingit muret.
Väga raske on Katiga. Nii kui korraks kõrvale vaatad, on ta rajalt kaldunud. Suurematega pole väga muret jupp aega olnud.
Poiss läks samal päeval staadionile trenni aga aed oli lukus. Teised olid roninud üle aia, tema ei julgenud :( Osad pugenud läbi aiaaugu, tema ei mahtunud :S Helistab siis mulle ja küsib õnnetult, mis teha. No mida ikka teha, kui ikka ei julge üle aia ronida ja muid lahendusi ei leia. Talugu kaaslaste pilked ära ja tulgu koju, mina ju ei tule sinna teda kätel üle aia kandma...
Tunnen, et pean rohkem kodus olema ja ohjama ja suunama. Aga ma olen tööl! Koos lastega on ärkvelolekutunde õhtul vast 4-5 ainult...
Noh, kuidagi peab saama.
Sobivasti samal päeval blogis R kristlikust kasvatusest. Selle raamatu ja saidi põhjal. Ma pole jõudnud süveneda veel aga osa põhimõtteid tunduvad asjalikud, teiste kohta tahaks kõvasti vastu vaielda. Loen natuke, siis blogin. Mis teie meelest on kristlik kasvatus? Sa Kairi oled seda raamatut lugenud?
Mul on tegelikult üks suur lastekasvatamise eeskuju, kel viis säravat tulemust ette näidata aga ta on hetkel Kanadas ära.

1 comments:

reet said...

Muide, mina vaatan seda raamatut ka nii... tükati. Minu referaat on muidugi autori hästipõhjendatud ja näidetega vürtsitatud teose hale vari, loodan, et Sul õnnestub ka originaaliga tutvuda. Keskelpool on küll nii, et võtab pead vangutama, ma ei ole põhimõtteline laksuvastane, aga nõuda, et laps laksusaamiseks ettepoole kummarduks ja käed põlvedele paneks - noh, nagu pakuks kempsus peput pühkimiseks -, ei ole minu meelest ka see, mis peaks olema.
Samas jagab enamik mõistlikke inimesi ju seisukohta (ka siis, kui seda päris nii ei sõnasta), et lapsevanemate asi on lapsi ette valmistada eluks ühiskonnas, kus julgesti 90% asjadest ei käi meie tahtmist mööda - näiteks, kes ootab rõõmu ja põnevusega maamaksuteadet? Ei vist suurt keegi, aga maksma peame kõik.