Olen oma esimesest puhkusepäevast nii läbi, et täna vaevalt voodist välja end vinnasin. T ütleb ka, et jooks tassi kohvi ja läheks tagasi magama.
Eile läks uni pool 7 ära. Jalutasin koeraga mere äärde. Koristasin, pesumasinat tülitasin, kappi koristasin, süüa tegin, kütsin, poest moona vedasin, sünnipäevaleminekuks poisile kingituse ostsin. Nagu polekski midagi, tavaline naise päev eks.
A minuke väsis nii ära, et ülejäänud päeva veetsin lesides. Lugesin Indrek Hargla French ja Koulu. Polnud isegi viga. Oli põnev ja kohati isegi päris naljakas. Samas nii ülipõnev ka polnud, jätsin millalgi pooleli. Spioonikad mulle väga ei sobi.
Ükspäev enne püüdsin tublilt lugeda Kauksi Ülle Paati. Ei saanud eriti hakkama. Lõuna-eestit muidu ma mõistan küll. Aga Üllel on sõnades mingid q-d ja x-d y-d sees, väga raske oli pihta saada. Teinepäev lugesin Õnnepalu Flandria päevikut ja tukk tuli peale.
Raamatukogus just veetsin viimati aega eestlaste riiuli ees ja püüdsin kuulata, kas mõni raamat hüüab mind. Näppisin kiidetud Kenderit ja Kõusaart aga tundsin, et ei taha. Kap-realism niigi vohab meie ümber kogu aeg, mai viitsi seda veel raamatust peale lugeda.
Hakkasin mõtlema, et ei tea ühtegi eesti kirjanikku, kes ajaks lugeja naerma. Ehk Luts vast. Aga veel? Ma küll ei tea.
Veel leidsin, et mul polegi ükski eesti kirjanik seni kohutavalt meeldinud. No nii väga, et loeks poole ööni ja oleks mõnust rõngas ja käest ei saaks panna. Hmh. Peaks ju ometi olema midagi, mis minusugusele virisejale sobib.
ei midagi
Saturday, April 17, 2010
Posted by ritsik at 10:35 PM
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
9 comments:
Mina ostsin eile Lauistini punase ja sinise. esimesed paarkümmend lehte loetud ja tundub, et läheb päris kenasti edasi.
no nüüd andsid päevateema. eesti huumor. aga kivirähk? mina teda ei loe aga kas pole naljakas? see küll pole päris eesti kirjandus on mulle justin petrone väga meeldis. ajas küll naerma ka.
mõtlikult teema üle juurdlema ära...
Aa, Kivirähk. Rehepapp vist oli isegi naljakas aga ussisõnade raamat hakkas vastu. Ivan Oravat kuulasin plaadi pealt ja siis sai itsitatud küll. Ma panen Kivirähu nimekirja ja küsimärgiga :)
Justin Petronet soovitaks ise ka. Gailit on mu lemmik eestlaste hulgas, "Ekke Moor" on vist humoorikaim. Paar aastat tagasi loetuist vaimustasid Valentine Nõlvaku mälestused. Ehkki nalajat polnud seal midagi.
Aga mitte-eesti-asjust oli viimati lahe Benioffi "Varaste linn". Kohati ka päris naljakas. Põnev ka.
Kivirähk kohati ikka peris naljakas. aga Ilmar Talve? ma mäletan, et Juhansoni reise lugedes sai küll naeru pugistatud. mis siis, et s6jamälestused. minu jaoks igatahes naljakam kui švejk.
kata
p.s. ma vist ei lähegi järgmisel nädalal lennukiga lendama. mulle meeldiks - aeg nagu maast leitud :D
Jaa ma lugesin Justinit, tore oli küll eestlast kõrvalpilguga vaadata ja muiata :)
Need teised soovitused ma panen kohe nimekirja, aitäh!
Ma ootaks just sellist väikse kiiksuga kirjutatud raamatut, mida lugedes on tunne, et kirjanik ise ka on vuntsi endale muianud. No nagu Pratchetti mõned paremad palad või midagi.
mul tuleb lapsepõlvest meelde raamat, mida emaga koos lugesime ja naerda kõõksusime. ma ei kujuta üldse ette, kas see praegu ka veel naljakas oleks. tuuliku abruka lood. ma ei mäletagi enam, mis see pealkiri võis olla. äkki mingi novellikogu....
oota veidi selle kiire asjaga, mul praegu raamatud kõik remontsiku puhul kastides... aga kui ma need sealt taas riiulile laon, siis tuleb meelde ja ütlen :)
vanast nostalgiast võta Vilis Lacis ette. Mulle nii meeldivad tema teosed, eriti veel Zitarite perekond.
Post a Comment