Hea, et Metsapiiga leidis minu eest luuletuse. Loodan, et ta ei pahanda, kui seda paljundan.
Mõtlen taas loetule - sellele, kuidas maailmas
on koos ja segi pimedus ja valgus,
hea ja halb, tõde ja vale. Küllap
nendele, kes nii arvasid, oli maailm elav ; kõik asjad
olid olendid ja iga olend kas hea või halb,
must või valge, Jumala või Kuradi oma.
Mis aga jääb sellest kahte leeri jaotatud maailmast,
kui siin kõik saab lõpmatult jaguvaks, pudeneb
osakeste tantsuks, väljade virvendamiseks?
Igasse osakesse jätkub siis pimedat ja valget ;
ka lõpmata tillukeses, nullis endas on vastandid
koos
ja pihustuvad sedasi ikka olematumaks,
millekski, mis pole enam vastandid. Imelik
asendab õudse. Olemas
on natuke hõlpsam olla.
Jaan Kaplinski "Õhtu toob tagasi kõik"
Eks me kõik teame, et noored mehed oma südamele liiga teevad. Pikkade tööpäevadega, tööstressiga. Ja paljud neist lähevad enne õiget aega. Alati juhtub see kuskil eemal, tuttavate tuttavatel, statistikauudistes.
Nüüd juhtus see meie ülemusega. 41aastasega.
Täielik shokk.
Haruldaselt inimlik ja leebe pealik, kes suhtles alluvatega rahulikult ja tasakaalukalt, püüdis konflikte ja probleeme lahendada häält tõstmata, teise poole argumente arvestades. Koondamiste ja kokkuhoiupoliitika aasta on raske olnud kõigile, kindlasti aga palju raskem vastutajatele, otsustajatele.
Miks tema??
On siis inimlikust ellujäämisestrateegiast lähtudes etem oma stress näost punetades kolleegidele kaela karjuda, probleeme jõumeetodil lahendades?
Tuleb nii välja, sest sissepoole stressamine tegi südamele liiga.
Hoidke oma mehi, armsad.
Ja ärge ise ka üle pingutage.
Kaptenist ilma...
Monday, March 29, 2010
Posted by ritsik at 11:37 PM
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
5 comments:
tunnen kaasa.
see oli üks väga hirmus uudis. siis mõtledki, et kust maalt need ülejõupingutused ikka täiesti mõttetuks muutuvad.
Hirmus uudis tõesti, ise ju samast põlvkonnast... Ja kui väikseks teeb eesti blogimaailm, kohe mõtlesin sinule, Ritsik, et see ju sinu ülemusvõi nagu sa nii tabavalt ja ilusti kirjutad - kapten!
kroonijuveel
mina olen temaga suheldnud sootuks muudel saitidel ja julgen arvata(osaliselt ka teada),et tema eraelu küll nii tasakaalukas ja rahulik polnud.
aga äärmiselt meeldiv ja intelligentne oli ta tõesti.
mis mind mõtlema paneb,et kunagi ei tea, kui palju inimene sees keeb ja põleb ning kui suurt pingutust see talt nõuab,et ta suudaks kõike oma sees toimuvat ja läbielatavat teiste peal mitte välja elada.
Eesti on tilluke tõesti. ja need sisemised käärimised- eks igaüks maandab neid kuhu ja kuidas oskab.
hea on kui iseendale ja teistele ohtult.
Ritsik, tunnen kaasa. Ta oli hea hing.
Post a Comment