Sattusin Kanal 11 pealt nägema miski Eesti noormehe dokkarit "Jumalaga", 2004. Kirjade järgi oli tegemist eksistentsiaalse teekonnaga, autostopiga läbi Euroopa, samal ajal kirjutades kirju oma varalahkunud vennale.
Ilus oli. Väga ilus. Muusika ja kulgemine läbi maastike, linnade ja inimeste.
Ma väga armastan neid "eksistentsiaalse kulgemise" hetki. Üksi oma mõtete ja kogu maailmaga. Olgu siis see kuskil maailma serval mere ääres, suurlinnamelus või kasvõi paar tundi Pärnu-Tartu bussis. Vaadates ilma, inimesi ja iseenda sisse.
Ainuke viga, et mul pole neid hetki võtta kuskilt. Ma pole peaaegu mitte kunagi üksi. Võimatu on nädalaks ajaks kuskile sõita. Ma ei suuda seda endale korraldada.
Lapsed, töö, koduloomad...
Ma ei tea, kui väga mu juhe peaks kokku jooksma, et ma taolise nädala endale planeerida suudaksin. Äkki piisaks päevastki. Aga kaugele. Ja üksi.
Ükskõik, olen ma reisil või võõras kohas külas või suvepäevadel vms, ikka kipun mingil ajal seltskonnast eralduma ja omapead ringi uitama. Meeldib sedasi. Nohik, noh.
Eile oli jälle Demi Moorega õudukas, kus ta mängis kirjanikku ning kolis kusagile shotimaa rannikule kirjutamismajakesse. See oli nii faking ilus koht! Mäed ja meri ja aasad ja hobused. Ma lohutan end mõttega, et niikuinii ei ole seda kohta tegelikult olemas. Kunstnikud maalisid merd ja kaljusid ning animaatorid panid hobused sinna kappama. Eks?
vajatakse kirjutamismajakest ookeani kaldal
Friday, January 30, 2009
Posted by ritsik at 2:32 PM
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
25 comments:
tead mis.. vanasti olid inimesed õnnelikumad.. sest neil olid suvilad.. läksid sinna ja kogu argipäeva mure oli maha pühitud... vähemalt mulle tundub nii...
mina istun siin nelja seina vahel ja mõtlen samu mõtteid mis sina.. kuigi mind tõmbaks rohkem kreekasse.. väike vaikne kaluriküla kuskil mere ääres... pensioniplaan on olemas.. vahet pole kus ma virelen seal soojas või siin...
Ma kui laps olin ja ema-isa vanasti suvilasse sättisid, siis ei tahtnud ma sinna minna. Ainult tööd pidi tegema, kitkumaa ja kaevama.
Aga sõltub inimeste ellusuhtumisest, kui oskavad ka laste, mehe ja koduloomadeta seiklema. Üksi ei taha. Aga ma läheksin sõbraga, olgu ta nais või meessõber.Nii tunneksin ennast vaba ja noorena.Nädalaks kuhugi rändama, eemale siit kohustuste eest.
Sellest ma unistan. Mehe pärast ei julge ellu viia. Aga võib olla teen kunagi selle triki ära ka.Nii, et ta arugi ei saa.
Tead, selline koht on vägagi olemas ning raudkindlalt jõuab sinuni ükskord kõik see, millest julged unistada!
Annika
Minulgi väääääga sarnased mõtted. Ja nii nagu Maria eespool kommenteeris - väike pensioniaplaan ses osas minulgi. Üks sarnase mõtte õnnelik realiseerija - Ivo Linna. Vähemalt tundub nii.
Aga eks enne tule ilu, rahu ja vaikus eneses üles leida. Hüpped üksindusse aitavad seda teha.
Ritsikuga sarnaselt vajan samuti enda ümber üksiolemise ruumi. Olenemata sellest, et idülliline majake, kaunis loodus ja hobud pidevalt ümberringi olemas...
Otseselt reisida jah päris üksi ei tahaks. See on juba midagi muud, kui kellegagi koos teel olla, muljeid jagada jne. See on ka väga tore, ma ootan, kuna Provance reis ükskord minuni jõuab ja küll ta jõuab, kui jumal annab.
Aga kirjutamismajakeses peab üksi olema ja iseenesest võib see kus iganes asuda. Nii Korfu saarel kui Shotimaal kui Eestimaal.
Mul tuli praegu idee: Iti läheb nädalaks reisile, Maria kolib seniks Iti poole metsa, Metsapiiga kolib seniks Maria poole Tallinna, mina kolin seniks Metsapiiga juurde metsa ja ongi kõik omaette ja rahul :D !!! Juurdlen praegu probleemi kallal, kuhu seniks paigutada mmm.... kokku 8 last, 3 koera, 4 kassi ja 2 hobust...
Ja mehed ju ka.. Mehed peaks selle laste ja loomade karjaga seniks kusagile isoleerima, küll nad kamba peale hakkama saavad :D
aga mina! ma tahan ka! et keegi lubaks minul ka minna! mul on lisaboonus ka pakkuda. mul pole koduloomi! :D
Kussa Karin tahad minna, üksindusse ja erakuellu või Itiga reisile? Ma usun, et Iti võtab sind kaasa küll aga kui tahad erakuelu, saad niikaua minu pool olla, kui ma olen Metsapiiga pool ja Metsapiiga Maria pool jne.
A sa peenrad piat ära kitkuma ja muru niitma !! :D
Maria-kuna tulema hakkad?
Jummal, ma ei jõua selgagi käänata kui Ritsikul kõik pereelud korraldatud on. Jeerum, sa Ritsik ikka paistsid ju rohkem tallekese moodi Tallinnas Karini juures.:) :) :)
Aga meil lihtne, loomadest koer ja kassid. Ja mul kohe hea meel kui keegi kodus on. :)
Ma isegi usaldan oma lapsed ja mehe kah tundmatu Maria hoolde. Sest mees mul nagunii sõidus nädala sees. Peaasi, et ise ma pääseks üksi välja.
Tahaks Ventspilsi minna suvel, Palangasse liiva peale mõnulema mere äärde. Või lihtsalt jalutada Vilniuse vanalinnas, katolikus kirikus käia missal. Vahest ei lähe nädalat aegagi.Tahaks seigelda.
Kreeka jaoks ma raha kokku ei aja.Siis juba paneks Manni poole ajama.
Ja mis sa Karin siis otsustad?
ma tahaks reisile. õudselt tahan reisile! Itiga ma võiks maailmaotsa minna! aga minu mees ja laps? kas on neile ka passijat pakkuda või peaks ta mõne teise mees/laps/loomperega ühinema? nad on mul mõlemad väga rahulikud ja leplikud :)
Lapsi hoiaks meeleldi. Kassidega saan ka hakkama. Aga vat mehed saadaksin küll Kuu peale selleks ajaks:)
Oh Iti, ma vaga vesi sügav põhi :D Ja mul jookseb kirjas jutt paremini kui reaalis.
Ventspilsi pole üldse raske minna ja see on kohutavalt armas linnake. Parem kui Pärnu, pean kadedusega nentima.
Ja Leetu mul võibolla üks tuttav paneb juulikuus grupi kokku aga see on lastega reis, rohkem nende huvisid arvestades.
Mul on tunne, et kirjutamismajake peab veel ootama aga reisile läheks ma, tüdrukud, teiega pikemalt mõtlemata. Võibolla ükskord läheme kah?
hobuseid pole vaja kuskile panna. Ma saan nendega vist ikka veel hakkama (loodan vähemalt). No ja tulema hakkaksin ma kohe.
See kes minu juurde tuleb.. sellel pole mu mehe ja lastega probleeme. Need saavad ise hakkama, aga kassidega muidugi peab suhtlema. Need ronivad sülle ja jagavad karvu kõigile kes uksest sisse astuvad.
aga perega puhkuseplaanid.. meil on uus reisiplaan. Ratastega sel suvel.
Kuigi tegelt meil suur mure. Maavanaema pole. Kas keegi teab kedagi kes tahaks suvel mõneks nädalaks maal lapsi hoida ja sellega lisaraha teenida? Meie lapsed täitsa linnalapsed ja unistavad tõsiselt maaleminekust.
Maria,kui vanad sul lapsed on. Mul Johannes śaab kohe 14, Johanna saab suvel 12 ja Lindakene saab kohe 4.
Lapsed on suvel 8 ja 9. Tüdrukud mõlemad.
Maria
Maria, no peab mõtlema ja märkima. Lastele on vast väga võõras siin olla nii ootamatult võõras kohas võõraste inimeste juures. Me nii prostalt elame äkki teie jaoks. :)
Mul ka hirm nohh.
ma arvan ka, et sedasi paukselt ehmuvad lapsed ära, vähemalt minu omad poleks iial nõus sellega.
Teid oleks tore omavahel tuttavaks teha! Hmm, äkki peaks suure üleüldise tutvumisõhtu korraldama? :D
Laste ja meestega?
jajaa, näiteks meestega. :) aga kuna too aeg veel on, mul mees iga päev ootab sõitu minekut ja kui ta sõidab, siis paar päeva kodus on ja kuna need puhkepäevad trehvavad olema-toda ei ette ei tea keegi.
pealekauba ma Iti mehega juba tutvusin. ja rohkem teda mulle ei näidata :D aga ma tahaks ka kangesti tutvumisõhtule!
Oi, nii põnevaks läheb, mina tahaks ka tutvumisõhtule! Võibolla suve poole saame rehetoas remondi valmis, siis saaksin kohe ruumi ka välja pakkuda, maal ja puha:)
Annika
Seljaku talust
Mina olen käpp ja muide mu mehele on ka juba auk pähe räägitud :). Lastele ei pea muidugi midagi rääkima
need niisama nõus igale poole kaasa tulema :)
Maria
huvitav, kui paljud siin juba üksteist tunnevad? mina olen Ritsikuga üks kord kohtunud. kohtumispäeval (mitte õhtul) :D
ja Itit tean ka. teisi mitte. kas teie omavahel tunnete?
Mina olen suvel valmis niipalju külalisi oma 1600 ruutmeetrilisse aeda mahutama kui mahub :D
Kuigi tavaline on see, et algul on kõik kõvad tulijad ja siis ilmub 2 inimest lõpuks kohale.
Mina tean selle postituse all jututajatest kõiki peale Metsapiiga. Annikaga olen kohtunud ja paar kuud tagasi ka Mariaga, lõpuks, peale kolmeaastast netitutvust :).
Aga jah, minul on juulikuus kaks nädalat puhkust nii et tulge aga!
No Karin, kui meie pere tuleb, on juba kolm koos :D juulis Pärnusse ikka peaks end satutama. ei usu, et abikaasalgi selle vastu midagi oleks. (kuigi ma ikka loodaks enne juulit ka jõuda)
Juulis on 11ndal Johanna sünnipäev aga ma hea meelega tulen Pärnusse.
Niipalju kaval olen küll, et meest kaas ma ei võtagi :) vat. Ega siin ei tiia midägina-linnanaised targad naised. :) Ajate tal pea kärblasi täis ja sis ma kaegu, kust vahtsõ mehe saa siia maale.
Kes ta tõne ull iks siia tulõ ja minno vällä kannatas.:)
Post a Comment