Flying to Cambooo-diaaa

Wednesday, January 28, 2009

Mul on jälle uus lemmiklaul. Poja empekast leidsin.
http://www.youtube.com/watch?v=4dsBHm6HjO4&feature=related
Pole iial Apoptygma Berzerkist kuulnud aga täitsa sobiv. Nunnu solist ka.

Kirjutasin loo, mille selgroog oli selgelt kristlik. No ei saanud teisiti, ilma kristlike põhimõteteta toda asutust ei oleks või oleks see hoopis üks teine koht, mis tegutseks hoopis teistmoodi.
Püüdsin kirjutades leida kompromissi, et mitte lausa halleluuja hüüda aga ka mõista anda, et koos Jumalaga saab suuri asju sündida.
No kaks ateisti igatahes kirtsutasid nina selle loo peale. Too much dziizus.
Paljud inimesed ei kannata silmaotsaski jumala-juttu. Et las usklikud kuskil palvemajas omaette palveid podisevad aga jätku mind rahule. Ärge propagandeerige.

Ma ka propagandat ei salli. Kui viisakalt seletatakse, mis värk on, siis vahel võib kuulata.
Vastumeelsus asjade suhtes, millesse sa ei usu, on arusaadav.
Mulle näiteks igast new age asjad ei istu. Kord käisin soolaravi arsti juures ja rääkisin ühest hädast, mille peale arvas tädi, et ju käib energia kehas tagurpidi ringi. Mitte pea tshakrast kõhu omasse vaid vastupidi.
No ma ei saa seda tõsiselt võtta, tahad või ei. Et nagu kõhuenergia rändab pähe :D?
A mis parata, igaüks usub oma.
Eilses "Vesi" filmis oli ka usuteema oluline. Täitsa veider. Usk ühesse ja samasse jumalasse, maailmasüsteemi ja selle toimimisse võtab nii erilisi ja erinevaid vorme.
Aashrani leskede (ja ka lapsleskede) prostitutsioon on meie kultuuris muidugi suht vastuvõetamatu.
Samas on igas religioonis olnud neid, kes selle põhimõtteid või sobivat osa põhimõtetest oma huvides ära kasutavad.
Ehk- vastuseks kolleegile, kes mulle taas ristisõdadest rääkima hakkas - mitte iga riik ja iga kristlane ei läinud ristisõtta. Ma vähemalt arvan nii. Eks, Risto?

1 comments:

risto said...

Ristisõdadega on ju see, et meil vaid üks ajalooline dokument selle kohta: Läti Hendriku kroonika. Seda teost pidas isegi Lennart Meri meie rahva üheks suuremaks vaenlaseks. Selle eesmärk oli läänemere ristimata rahvaid näidata lauspaganatena (mida nad ka olid), arvestamata sellega, et kristlik misjon oli siin kindlasti juba varem. Teadaoleval oli siin käinud munki Taanist, Venest ja mõned arvavad isegi, et keldi mungad on siin käinud - see juba pisut romantiline ootus.

Iga ristisõdija polnud ka kõrilõikaja.

Eestimaa vallutamine ei olnud usuasi vaid poliitiline, seda tuleks näha tolleaegses Saksa-Rooma keisri ja paavsti vahelise vastaseisu kontekstis, siis näeme, et üldpildis oli see vaid tükikene.
Ajaloolise paratamatuse järgi oleks meie alternatiivideks olnud kas vene-õigeusu mõju alla sattumine või siis paavstile alluv vasalliteet (viimane oleks vast kõige soodsam olnud).