traatkäsi, kutsikad ja muidu saamatud

Poisil on opp tehtud ja kõik ok, tänan toetamast!
Eile oli ta küll väga hädine, käsi valutas ja tundus, et rohkem kui kaks sõrmepikkust traati ta käes, häiris teda mõte sellest.
Aga ehk nüüd hakkab paranema. Mõelda vaid, et kahe nädalaga oli murd jõudnud juba nii palju kinni kasvada (kahjuks valesti siis), et operatsioonil tuli see uuesti katki teha.
Olen tänulik mõistva suhtumise eest tööl. Neljapäeval polnud minust suurt millekski asja ja eile olin ka vaid pool päeva.
:::
Siin vahepeal tekkis suur meediaaktsioon kahepäevastest kutsikatest, kes olid pappkarbiga trepikotta jäetud. Varjupaik siis lasi lehe ja raadio kaudu neile titemammasid otsida, kes jaksaks neid iga paari tunni tagant toita. Ja kõik tited saidki kasuemad. Neli võeti vanadekodu asukate hoole alla, neli said kodudesse.
Järgmine kõmulooks muutunud stoori oli see viielapseline ema, kes omadega hätta jäänud. http://www.parnupostimees.ee/?id=73322
Eks need lood tõmmatakse suht juhusliku valikuga kogu ilma ette ning nad saavad mõneti teenimatult tähelepanu, on ju tõesti sarnaseid juhtumeid sadu ja sadu. Samas tänu taolisele "avalikustamisele" saavad paljud inimesed teada, mis üldse eestis toimub.
Mis üllatab- ah, tegelikult juba ammu ei üllata- on mürgised kommentaarid: mis koerapojad, kotti ja jõkke, nagu aastasadu on tehtud, vaadake parem, mis inimestega toimub VÕI mis naine viie lapsega, mingu tööle, küsigu laste ja eksmeeste käest raha, vat see ja teine hoopis on tõeliselt hädas.
No nii ei saa ju. Alati on võimalik leida keegi, kes on veel rohkem hädas. Lugege Alumiiniumkuningannat Tshetseenia naistest, Tshernobõli päevikut või kasvõi vaadake päevauudiseid. Aga need "väiksed ja saamatud" juhtumid on meie käeulatuses siin ja praegu, ning kui sa ei saa või ei taha või pead mõttetuks aidada, siis ära vähemalt mölise, kui teised seda teevad.
Jah, paraku paljud heategevusaktsioonid kukuvad läbi, sest abitu ootab tihti kala noka vahele toppimist ega taha õngest midagi kuulda. Ma olen ise ka sedasi pange astunud. Aga mis siis, vähemalt ei ole põlglikult õlgu kehitades mööda mindud.
On üks piiblikoht, mida ma peast ei tea aga kõlab umbes nii: "Ma olin näljas, ja te ei toitnud mind, ma olin haige, ja te ei tundnud mind." Nii ütles Jeesus, ja inimesed, kes olid iga päev santidest ja nälgijatest möödunud, imestasid- me pole sind ju näinudki!