Vaesed lapsed

Lisaks pani nukralt pead vangutama eilses Postimehes (vist) avaldatud fakt, et iga seitsmes 15aastane saab aru vaid lihtsatest tekstidest. Ma ei tea küll, kustmaalt on tekst lihtne aga siiski. Tänases veebiküsitluses arvasid mingid pooled vastajad, et selles on kõige rohkem süüdi vanemad.
Minu meelest asi ei taandu lihtsale titest peast unejuttude lugemisele. Sellega saab heal juhul ehk tekitada huvi raamatute vastu. Samas mina olen oma pisiritsikute pesakonnale lugenud- ausõna, titest peale – kilode viisi raamatuid, ma arvan, et 98% igal õhtul. Tulemus- 11aastane on meil Vassilissa ülitark ehk väike vanainimene ja tassib ise raamatukogust koju kilode viisi kraami, millest praegu, tõsi küll, moodustavad põhiosa Printsessi päevikute laadis naistekad.
9aastane loeb ka aga kas just vabatahtlikult... see peab siis midagi eriti lahedat olema, mida on poisterahvale teatavasti raske leida. Kui anda valida, meeldivad talle pigem liikuvad pildid arvutis ja telekas.
Sama käib kohe-kuuese kohta. Aga talle meeldib väga unejutte kuulata ja ta võib kord kuuldud pika-pika muinasjutu täiesti täpselt nädalate pärast uuesti meile jutustada.

Ehk on asi mitte unejuttudes vaid tänapäeva laste põhiprobleemis- püsivuse puudumises. Telekas ei nõua ju süvenemist. Õnneks on mu lapsed käinud nn Hea Alguse lasteaias, kus lastega tegelevad korraga 3 inimest ja mõtlemis-arutlemisvõimet treenitakse teadlikult, mitte lihtsalt ei õpetata tähti.
Koolis on ühte õpetajat 30 lapse peale ikka üle mõistuse vähe. Eriti kui on igav aine. Seda filmifestivali ”Hoia mind, lase mul minna” filmi nägite? Taolised hullude pereprobleemidega lapsed, lisaks hüperaktiivsed, kergelt autismi kalduvad jne õpilased käivad meil tavaklassis - ajades hulluks nii õpetajaid kui kaasõpilasi (kes ju ka tunnis nii õppida ei saa). Tolles Inglismaa koolis tegeles ÜHE lapsega 2 õpetajat!

Ma väga ei jõudnud süveneda, kas too õnnetu uurimuse iga seitsmes on arvestatud tavakooli õpilaste hulgast või on eriprogrammiga lapsed ka seal seas. Sedagi nägin lasteaias, et 20liikmelises rühmas on keskmiselt 2 last, kes EI SAA ÜLDSE tavaprogrammile toetudes õppida. Paned lapse töölehega laua taha ja ta lihtsalt jääbki sinna, hoolimata sellest, et kasvataja kõrval istub, aitab, julgustab ja olematut tähelepanu iga kahe minuti tagant püüab. Ja mõlemad lapsed läksid tavakooli kuigi Pärnus on midagi Montessorikooli laadset ka olemas. Üks neist lastest oli/on sealjuures väga laia silmaringiga, hea fantaasiaga ja arukas laps. Lihtsalt ta ei suuda istuda 30 (ega ka mitte 5) minutit laua taga ja midagi paberile kirjutada.

Veel paar last vihkasid südamest kõiki käelisi või kunstiga seotud tegevusi. No tegid ära aga patuga pooleks. Inimesed on erinevad.

Minu meelest ainuke võimalus lapse intelligentsi üldse arendada on temaga koos ”kvaliteetaega” veeta. Lihtsalt jalutad, käid kinos, kontserdil, näitusel ja räägid pärast sellest. Näed kerjust või narkomaani ja räägid sellest. Kuulad muusikat, vaatad koos multikat ja räägid sellest.
Kerge öelda