lapstööjõu ärakasutamine

Pesamunaga tööl olla on natuke tüütu aga samas hea ka. Ega ma kodus temaga järjest 6 tundi ei veeda. Ja tööl olles on hea temaga puhkepause teha sööma või poodi jalutades, mitte selle asemel arvuti ees lösutada ja üle tee saiukesi osta- mida ma tegelikult teen harva.
Aga nii või naa olen ma töölt tulles jubetult väsinud, söön ja magan ja mingi kell 20 ajal hakkab eluvaim tasapisi sisse jälle tulema. Ma ei tea, mis suveväsimusega on tegemist. Masendav.
Puhkuseni on veel 7 tööpäeva. Seitse. Homme juba kuus. Ja siis viis. Samas tööl käia pole praegu ka häda midagi. Rahvast on kontoris mõnusalt vähe, ilmad ka viletsad, ega polekski parem kodus sokke paaridesse lapata või sahtleid koristada.
Eilset filmifestivali filmi õnnestus mul isegi teinepool vaatama meelitada. Oli ikka kole küll seda vene külaelu vaadata. Ega eesti külaelu ka 40 aastat tagasi roosiline polnud ja pole paljudes kohtades praegugi aga no nii räige realism ka vast mitte.
Samas sellistes tingimustes elavaid lapsi, keda joodikuist emad kättpidi järele lohistavad ja igasuguste sõnadega hüüavad- selleks pole vaja maale minnagi. Küllalt seda linnavahelgi näha.
Aga tolle filmi ema tundus suht tubli. Niivõrd kui 9 lapsega on võimalik tubli olla. Kohe peale seda filmi tuli ER, kus haiglasse jõudis kolme lapse ema, kes vaikselt amfi krõbistas. "Ma olen kolme lapse ema ja töötan täiskohaga, kogu mu elu on koormustest," hüüdis proua traagiliselt medõele, kes tahtis talle koormustesti teha. Küllap ameerika filmipublik ohhetas kaastundlikult. Mõelda- 3 last ja käib tööl ka veel....