not angry

Kes, ma tahan teada KES mõtles välja koolilaste kolmekuulise vaheaja? No olgu siis kolmekuuline, aga siis PEAB kas vanematel kolmekuuline puhkus olema!
Kindlalt polnud sel tüübil lapsi. Või oli vähemalt koduabiline.

Töölt tulles ja kurnatuna kodu uksest sisse varisedes tervitab mind ääretasa nõusid täis kraanikauss, nõudepesunuustik on üldse kadunud ja järeltulija pistab pärast minu sõbralikku soovitust nõud ära pesta kiunuma, nagu käsiks ma tal jaanuarikuus sinilillele minna.
Elutoa vaip on kaetud krõpsupuruga ja kui käsen selle tekitajal vaip puhtaks kloppida, vallandub järjekordne nutt ja hala. Klaaskommipaberid kleebivad diivanil, köögilaual kõrgub kompositsioon hommikustest müslikaussidest ja kakaotassidest. Pesumasin on vastutulelikult välja lülitatud kuid nöörile viidud vaid kümme sokki. Pooled pesupulgad on kadunud!
Õues üksi igavlev koer on kaapinud järjekordse kuristiku maasikapeenardesse. Külmkapp on võileivakraamist tühjaks söödud aga suppi pole keegi vaevunud soojendama.
Vanaema laiutab abitult käsi: lapsed sööma ei tulnud ja teda üldse eriti ei märka.
Poiss ei saa luba sõbra juurde minna (sest ta on seal viimased 24 tundi veetnud) ja kihutab pisarate pritsides oma tuppa, uksemürtsust ähvardab krohv laest alla kukkuda.
Maksan ära kõik maksud ja pangaarve sulab kui kevadine lumi.
Kurgi- ja maasikataimed on kollaselaigulised.
Koer on sukeldunud sodiauku ja maiustab maha maetud kalapeadega.
Nett kiilub kinni ja blogis pole juba sada aega ühtegi kommentaari.
Telekast õhtul normaalset naistefilmi ei tule, kuigi mees ja Krisu on nii sobivasti talinas kontserdil.
Olukorda aitab hetkel leevendada vaid mehine klaasitäis veini- ikka seda magusat rumeenlast- ja kimp suitsujuustu, hõk, juba läheb tuju paremaks!!!
Ülehomme, jah ülehomme, tuleb meie lapsi karjatama Liisa, meie hea tubli Liisa ja kõik on siis hästi.