oligi juba liiga muretu olla...

VIHKAN ÜLE KÕIGE HAIGUSI!
Pesamuna oksendas hommikul ja oli muidu ka üsna kaeblik- just, ikka, täpselt siis, kui sünnipäevani on 4 päeva, kutsed laiali saadetud, Tartusse sõit paika pandud...
Mul ei jätku sõnu kirjeldamaks, kuidas selline olukord mind endast välja viib. Ma ei suuda rahulikult istuda ja oodata, kuna see mööda läheb või kui ei lähe, siis mõelda, mida järgmiseks ette võtta.
Nutt ja hala!
Seegi fraas pärineb eilsest Arabella filmist...
Närvide rahustamiseks panen kirja, mida Kaaludest arvan.

KAALUDega on hea ja lõbus olla, kui nad on tasakaalus. Empaatilised, püüavad alati parimaid lahendusi leida, mis kõigile sobivad. Vihkavad tülisid ja konflikte. Head suhtlejad kuid üpris pealiskaudsed. Vahel üleliia lobisemishimulised. Parajasti sisemise tasakaalutuse küüsis vaevlev kaal on viimane hädapätakas.
SKORPION võib salvata küll. Kõige vastikum ülemus, keda ma oma lühikese elu jooksul kohanud olen, oli skorpion. Ma rohkem igaks juhuks ei ütle midagi...
AMBURid, keda ma tunnen, on tohutu elujõuga. Nad on võimelised taluma selliseid koormusi ja pingeid, mis iga teise maoli maha murraksid. Vahel nad murduvad ja kaeblevad aga taastuvad üllatavalt ruttu. Amburiga läheksin ma luurele ja sõttagi!