it`s friday, i m in loooooove

Lihtsalt, reede, noh!
Küllap on palju minusarnaseid, kes ootavad, et kell natuke veel edasi läheks et eriliste süümekateta kodu poole putkata. Mul on kotis maasikad, lillkapsas, värske räim, KUKESEENED ja vorst.

Kirjasõna on ikka imelik asi. Paljud paljud inimesed ei salli kirjutamist ja on rõõmsad, kui keegi teine selle raske töö nende eest ära teeb. On aga ka palju rahvast, kes peavad hoolikalt arvet iga oma punkti ja koma üle oma tekstis ega nõustu oma loomingu vähimagi muutmisega. Kõige kurvem, et nad ise arvavad kangesti palju oma kirjatööst ega taha kuuldagi, kui seda lühendada, selguse mõttes midagi ümber sõnastada vms.
Nii helistab mulle vanaprouake, kelle kirjatööst- mis tegelt ei olnud halb- ma tahtsin natuke teistmoodi asja teha, ja teatas, et tema on oma kirjatükiga palju vaeva näinud, kõik hoolikalt läbi mõelnud ega taha, et midagi muudetaks. No kuidas ma teen talle selgeks, et mälestusteraamat ja ajaleht on kaks erinevat asja?

Nädalavahetusel on mitu asja, kuhu tahaks minna aga ma tean juba ette, et kui ma kaks vaba päeva ringi kihutan, jääb perekond nälga, puhaste riieteta ja üldse, ainult umbrohi meie kodus kasvab ilma minu isikliku abi ja kaasaaitamiseta.