Minevik tungis olevikku

...kolme inimese ja sündmuse läbi.
Esiteks käis meil töö juures üks inimene ühest tulevasest sündmusest rääkimas. Noh, nagu ikka vahel inimesed meilt läbi astuvad. Mina teda ei kohanud.
Aga.
See oli minu kunagine õpetaja. Ja üks sadistlikumaid, ebameeldivamaid, jõledamaid õpetajaid, keda ma iial olen teadnud! Ta oli aastaid mu kodulinnas rahvatantsuguru ja miks tal oli vaja veel koolis kunstitunde anda, aru ei saa. Igatahes tema käitumine, mis ilmselt andis hea tulemuse tudengite juures, hirmutas surmani ära algklasside jõnglased. Psüühiline mõnitamine, see selleks, aga mäletan teda poisse juustest ja riietest raputamas nii et ragin taga, kaardikepiga vastu pinke plaksutamas ja oma kimedal-kiledal häälel karjumas. Õudne, kui mõni tuulepea pintsli või lauakile koju unustas...
Kui ma oleks teda ise eile kohanud, huvitav, kas oleksin siis talle julgenud öelda midagi sellist nagu "tere, sadist, kas ikka poisid ja laksumängud meeldivad?"
Urjuhh, see isik elab nüüd Pärnus.

Teiseks kohtasin täna kunagist kursavenda, esimest meie kursuselt, kes abiellus. Linnuvaatlustorni avamisel:) Superkõhnast noormehest on saanud üsna heas toitumuses härra, kes töötab austusväärsel töökohal. See oli meeldiv kohtumine. Erinevalt minust ei ole tema bioloogiat hüljanud.
Ma ei taha mõelda, kuidas mina talle 13 aastat vanemana ja paksemana paistsin...

Ja kolmandaks... kolmandaks kukkus tänasel päikselisel hommikul kokku minu tädi. Pühapäeval on matused.
Tädi oli vana ja haige aga nukker on ikka. Plaanisin lastega just laup-pühap minna Tartusse ema sünnale ja niisama hängima, nüüd siis ootab ees terve pühapäev matustel.
Natuke kardan oma arvuka suguseltsiga kohtumist. Seda pole aastaid toimunud. Nüüd siis. Egas midagi.
Otsisin välja fotoalbumi ja seletasin-näitasin lastele, kes tädi Helju oli.
Noogutasid. Uurisid rahulikult veel igast asju. Kuni magamaminekuni. Ja siis-

Mihkel nutab oma voodis nagu hull.
mina- mis lahti?
M- ma ei julge magama jääda. Mis siis, kui ma suren?
mina- siis lähed Jumala juurde.
M- aga kui äkki on hoopis nii, et ei olegi midagi enam???
mina- paljud inimesed arvavad, et ei ole jah midagi. Teised jälle usuvad, et nad sünnivad uuesti. Mina usun, et me läheme Jumala juurde.
M- aga ma oleksin seal ju.. üh, üh, üksiii!
mina- seal peaksid olema ju ka vanaisad ja vanaemad. Mina küll arvan, et minu armas vanaisa vaatab mind salaja taevast ja tuleb mulle vastu, kui mu aeg sealmal on.
Ja vaata- kummitused vist ongi need hinged, kes ei taha oma lähedaste juurest ära veel minna.
Kati- Täna Reporteris ka rääkis üks tädi, kellel on kodus kummitus!

Lõpuks rahunes laps maha.
Kui ma Jumalat ei usuks, kardaksin ise sama hullusti. Mõelda vaid- igavene pimedus ja eimiski!