Jee, ma olen ihuüksi kodus! Ja suisa paar tundi veel olen. Ma kohe ei tea, mida selle õnnega peale hakata!
Kati tahtis ise lasteaeda minna, sest neil on "Kalevipoeg pooleli" ning judotrenn täna.
Eilset päeva sisustasid liulaskmine, lumesõda ja söök. Mõnus. Ilm oli selline pehmeke. Issi ja Krissu toppisid teineteisele lund krae vahele, jõekaldast lasid kõik alla, isegi Miku oma traatkäega ja mina oma ilge köhaga. Linadest meil puudus tulla ei tohiks! Aga pepulauaga hüppekaid teha ei ole hea mõte....
Nii hea on kodus olla. Vahel kõik koos, vahel üksi.
Täna on tuhkapäev ja ma just kavatsen ahju tuhast tühjendada. Huvitav, kas pean sellega midagi erilist peale hakkama?
Aa ja veel tahtsin öelda, et Walk the Line oli üleeile väga mõnus vaatamine, tervelt kolm tundi ei tulistanud keegi. T ütles, et Ray film oli suht sama temaatikaga aga too ajas esimese poole tunniga une peale, Jonny-film oli paraja tempoga.
See oli ka tore, et natuke oli sees kristlikku teemat ja lausa meeldivas võtmes (va see moraalitsevate tädide juures).
Ma vahel lihtsalt tarbetult vihastan, kui igas filmis, kus on tegemist mõne kiriku, preestri või lihtsalt usklikuga, osutub preester salakavalaks ahistajaks, usklik hullumeelsetest ideedest täidetud maniakiks ja kirik vaimuhaigete sektiks :S
Äärmisel juhul on preester filmis abiks vampiiride orkiajamisel või lausub paar lohutavat sõna peategelasele, enne kui too kuulipildujaga taas ametisse asub.
Võibolla ma juhtun lihtsalt valesid filme vaatama...
tuhkapäev
Wednesday, February 25, 2009
Posted by ritsik at 12:40 AM
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
3 comments:
Walk the line on jah hea film. mulle ka väga meeldib. meil see suisa plaadil olemas. kuigi ma muidu suur kantrifänn ei ole :)
Tuha pead põllule väetiseks viima ja ebasoovitava külalise jalajälgedesse puistama:)
Ja vaata, et juukseid ei kammi!
Ma vaatasin filmi pea kohe peale ilmumist ära ja pärast seda veel mitmeid kordi. J.C on vaieldamatult üks mu suurimaid lemmikuid. Vahelduva tujuga kuulan tema erinevaid albumeid. Üks lemmikuimaid on siiski viimane. See on nii elukogenud.. . Vähemalt tundub sedasi.
Igatahes olin jällegi kord teleka ees ja väikese pokaali punase veiniga oli see film jällegi kord vägagi vaadatav.
Post a Comment