Trett Soomaale

Krissu klassi retk Soomaa külastuskeskusesse edukalt sooritatud. Ilm oli ilus, ainult vile tuul oleks võinud olemata olla. Näidati õppefilmi ja hoones oli väga üksikasjalik hundinäitus, kahjuks polnud aega sellesse piisavalt süveneda. Õpperada kobraste elualale oli ka aint 2 kilomeetrit pikk. Olen seda meelt, et õpperadadel peaks lonkima üksi või kahekesi, binokkel ja taimeraamat paunas, rahulikult nuuskima, pildistama, kohati niisama maha istuma ja mõnulema. Siis on asjal jumet.
Aga noh- parem ikka kui mitte midagi.

klassi 26st õpilase peale kogunes õpetaja kingituse raha 10lt perelt. Üks ema küsis, mis ja kuidas, teised- ei midagi. Kui pidime ümbriku pidulikult üle andma, käisin küll ühe ja teise issi juures, et äkki astuks vanemate nimel ette ja teeks kraapsu...
Haha! Kolm korda võib arvata, kes selle õnnetu ümbriku lõpuks õpetajale pihku pistma pidi.
Ükskõik, mis kollektiiv või lasteaiarühm või hulk rahvast on, alati on need, kes teevad, need kes aitavad ja need, kes vaatavad pealt, käed taskus. Minul on piinlik pealt vaadata ja piinlik on ka aduda, et vaat ei teegi keegi, kui ise pihta ei hakka. Aga edaspidi püüan ennast tagasi hoida. Las siis jäävad asjad tegemata, ma ei taha enam lollakat pioneerijuhti mängida.

See selleks.
Mul lõpetati Katiga sinine leht ära. Kodu on vahepeal perfekto korda saanud ja teistpidi jälle kaosesse uppunud. Kui ikka süvenenud koduperenaine ei ole, siis on lootusetu midagi korras pidada. Vähemalt saamatu minu korral.
Eile vaatasime-
meil on nüüd viiekõlariline kodukinoooo
- dvdlt Charlie ja shokolaadivabrikut, täiega sürr film ja Depp oli talle omaselt freaky aga teist korda ei vaataks, raamat oli lihtsalt niivõrd palju kordi etem. Dahl on väga omapärane lastekirjanik, väga.
Ja TV3 -lt nägin Stepfordi naiste poolt filmi, päris ea idee oli, mulle meeldis. Ma pole aint väga kindel, kas minu teinepool eelistaks naturaalset mind või filmis nähtud programmeeritud ideaalnaisi, kelle kinnisidee on hoida kodu pimestavalt perfektsena ja vaadata mehele alati naerusuiselt ja teenistusvalmilt alt üles...
Filmis oli linnatäis mehi valinud "tuunitud" naised, ja ainult üks, viimane, oli "piisavalt mees", et julgeda tahta oma kõrvale isiksust, kõigi oma nõrkuste ja vimkadega.
Nädala pärast läheme Krissu ja Mikuga Rootsi. Programmis on Pipimaa, Kolmardeni safaripark ja Puuhamaa lõbustuspark. Ma hakkan juba tasapisi närvi minema, paniköör, nagu ma olen. Äkki jääb keegi haigeks. Äkki ma ei kannata laeva loksumist. Äkki on halb ilm. Äkki saab raha otsa.
Äkki .....
Mulle laevasõit üldse ei meeldi. Seisad mingil metallmonstrumil, maa on nii kaugel, põhi nii sügaval ja kõigutab ka veel. Jube! Lapsed on muidugi leilis.

Suvi läheneb. Ööbikud...