September nagu sein

Septembrikuu seisab nagu sein mu ees püsti. Nii palju asju oleks vaja ette võtta, ära lõpetada, ära korraldada, regulaarseks muuta. Ma istun, käed rüpes, ja ohkan ainult. Kuhu see suvi nüüd äkki pandi? Mul vist oli kunagi puhkus?

Koolirutiini algus tundub täiesti hirmutav. Esiteks on vaja terve virn pükse parajaks õmmelda: poisile sääred lühemaks, Krissule kitsamaks (moodne on ju, et püksisääred on nagu nahk ümber jalgade). Jalanõud üle vaadata. Kooliasjad ostsime juba Tartus igavuse peletamiseks ära aga ikka vaja pilk peale heita, mis ja kas. Ma pole kindel, et kevadised dressid pole säilivusaega ületanud.
Kohe laekub koju tonn kooliraamatuid-vihikuid, mida paberdada. Õnneks suuremad teevad seda ise, meile mehega lihtsalt meeldib abiks olla. Selline nostalgiline toiming. Tapeet ümber ja markeriga kirjad peale. Issi leiutab hästi erilisi šrifte, näiteks ajalooõpiku peale ruunimärke meenutavad kirjad, eesti keele peale graffiti moodi pookstaavid jne. Lastele väga meeldib.
Ei kujuta ette, kuidas nad hakkavad kell 7 ärkama. Praegu magavad suurima mõnuga 9-10neni. Ja mina 8ni.

Krissu katkub juukseid, et kuhu see suvi on kadunud aga tegelikult, ma usun, ta ootab juba kooli. Temal on olnud suure igavuse suvi. Alati on olnud mingid suvetegemised nagu rulatamine, bänditegu vms, sel aastal ei midagi. Nende kolmiku parim sõbranna on vähe kohal olnud, vist seepärast. Või käib see murdeeaga kaasas, et hakkab järsku iseenesest igav. Raamatuid aina on lugenud, telekas passinud ja maganud. Kohe palju maganud. Kasvamine vist väsitab.
Mihklil pole igavusega probleemi, alati on kimp poiskesi, kes mängivad palli või mängivad arvutimänge. Lisaks korvpallitrenn, mis pool augustit ja pool juulit on olnud.
Kati on olnud ka suvel suht tubane. Ta pole väga külaskäija ega küllakutsuja. Aga ta ei kurda. Kooli küll ootab väga.

Kuhu ma jäingi… Noh, siis huviringid algavad. Tuleb passitada aegu, kes kuhu ja kuidas. Kellele kuupilet, kes pissitab koera, mida süüakse enne trenni jne. Kuidas eelarvesse trenni- ja ringirahad mahutada.
Siis peaks külmkappi varuma asju, mida koolist tulles saaks süüa.
Siis peab lapsed õhtul varem magama suruma. Eriti Krissu meil on hakanud õhtuti teleka ees passima. Ja kuna tal on tekkinud sõber Inglismaalt, on tal vahel suur soov minna pool 12 õhtul arvutisse, et facebookis Izaakiga juttu vesta (no ajavahe on 2 tundi neil).
Lisaks on mägi parandamist ootavaid riideid ja kuhi triikimata pesu.
Trenni peaks minema.
Raamatuid tahaks lugeda. Ma õnnetuseks ostsin ajakirja Lugu ja nüüd on mul umbes kilomeetrine nimekiri raamatutest, mis kindlasti ette peaks võtma.
Nukke oleks vaja juurde teha. Tallinna nukupood olla mu traatjalad maha müünud, 340 krooni olen teeninud :D ja Tartusse ma juba saatsin juurde. See tagavara on mul otsas, mille hansapäevadeks tegin.
Nii, siis veel keldri täitmine. Eile keetsin õunamahla aga tuleb veel teha. Seenele tahaks minna.
Hissand, ja oma peenramaad pole ma mitu nädalat puutunud. Seal karjuvad oad ärakorjamise järele. Maasikatel on vaja kasvud võtta ja õigesse kohta panna. Porgand vist võib veel maas olla. Piparmünt tahab mahaniitmist. Eelmine sats piparmünti jupitamist ja kottitoppimist.
Ning. Tööl on vaja pritsida värskeid ideid ning vormistada need hoolikalt, õigesti ja huvitavalt.

Tea, kas veel midagi...
Noh, ja sedasi ma siin istungi, käed rüpes ja ohkan. Et tegutsemahakkamist edasi lükata.