Head lugejad!
Kui te juhtute lugema ajalehti, siis mida teile meeldib sealt lugeda? Kas te olete mõelnud, et miks ometi ei kirjutata mingist asjast- et siis millest?
Või mida te kohe kunagi lehest ei loe?
Kas te loete netist või paberist? Mis leht teil käib ja miks just see?
Väga ootav ja ette tänulik
Ritsik
ma küsin, et...
Sunday, August 22, 2010
Posted by ritsik at 11:07 AM
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
10 comments:
vaat kus küsimus. ma muidugi ei ole sihtgrupp. ma ei loe lehti. kodus ka ühtki ei käi. vahel ema ostab ekspressi, seda siis loen. suvel naabrid pakkusid oma ÕL lugeda, aga seda ma ei suutnud. see lõputu emotsiooni kiskumine ja mustas pesus sonkimine ajas iiveldama :) (palun nüüd muidugi vabandust selle lehe lugejate ees, ma ikka mõtlen, et isiklikult mulle ei meeldi, mitte et leht oleks halb).
päevapoliitikat mulle ei meeldi lehest lugeda, seda ma vaatan õhtul AK-st. aga sellised üldisemad teemad. huvitavatest leiutistest, põnevatest inimestest. nii Eestis, kui mujal.
Mina loen netist Postimeest. Vahel loen Õhtulehte, kui midagi targemat teha ei ole, peamiselt siis, kui tööl mõni lapsevanem tulemata jääb. Peamiselt loengi Õhtulehte töö pärast, et hoida ennast kursis nende inimeste silmaringiga, kes seda loevad. Päevalehte ei loe peaaegu mitte kunagi, liiga punane. Ekspressi ka ei viitsi eriti lugeda. Tegelikult mulle meeldib paberi peal lugeda, aga paber-Postimees käib vanematel ja seal pole ilmaski aega. Loen siis hiljem, kui vanematelt saadud vanapaberiga ahju kütan või makulatuuri seina kleebin. :P Ei, ausalt, mul võtab tuletegemine ja makulatuurikleepimine alati meeletult aega, sest ma loen kõik huvitavad artiklid läbi.
Spordiuudiseid ei loe, välja arvatud siis, kui Tiidrekust juttu - et nagu kogudusevend ja nii. Tartu Postimehe olustikulood või mis nende kirjeldavate lugude nimi ongi on mõnusad. Majandusuudiseid ei loe kohe üldse, ega nupukesi wannabe-staaridest. Persoonilugusid vahel loen, kui tundub vähegi huvitav inimene.
Miks ometi ei kirjutata rohkem positiivsetest ja toredatest sündmustest? Kogu ajakirjandus tundub olevat üks suur hädakraaksumine, ikka siin kriis ja seal õnnetus...
Kui telliks koju... siis ostaks suurema postkasti ja telliks mõne huvitava inglise- või saksakeelse lehe.
Ma loen paberkandjal nii Postimeest kui ka Eesti Päevalehte. Päevalehest loen eelkõige arvamuskülge, see on vaieldamatult Eesti parim. PM vaatan pealkirjad üle. Sporti ei loe, surmakuulutusi samuti mitte. Arvustusi tahaks rohkem lugeda.
Õhtulehte loen mõnikord netist.
Mina olen nii kaugel, et pole kindel,kui palju vastustest kasu on :)
Tunnistan, et me ei telli endale koju lehti. Kunagi tegime, kuid need olid nii paksud, et kunagi ei jõudnud läbi lugeda. Siis tellisime ühte nädalalehte ainult laupäevaks (ka nii võib teha!), kuid loobusime sellestki.
Loen enamasti töö juures lõunatunnil.
Interneti kaudu loen Eesti lehti eriti peale Eestis käimist, siis hakkab asi tasapisi ära vajuma. Mulle meeldib siiski paberleht rohkem ja sellepärast on Päevalehe paberväljaanne internetis lemmikuks, sest saan kiiresti justkui paberil ülevaate. Silmad on nii harjunud üle lehekülgede libisema, selle asemel, et netist järjestikuseid artikleid lugeda. Kuna loen Eestis väljaantud lehti harva, siis pole eelistust!
Kui loen Eesti lehti, siis enamasti ikka asju, mis Eestiga seotud. Meeldivad eriti kultuurileheküljed ja intervjuud huvitavate inimestega.
Kui võrdlen sellega, mis siit lehtedest otsin, siis eelistan kindlasti neid, mis valgustavad põnevaid avastusi teadusmaailmast. Isiklikud vaated päevasündmustele või niisama probleemidele on ka lemmikud.
Spordileheküljed ja ärimaailma valgustavad artiklid jäävad enamsti minust lugemata.
Eesti lehti lugedes, olen vahel üllatanud, et ei valgustada sündmusi, mis maailmas ehk just suuri laineid ei löö, kuid oleks väärt siiski edastamist. Aga samas pole ma asjatundja, kes tunneb kohaliku lugejaskonna huvisid.
Mulle meeldivad paberlehed. Kuigi ma igapäevaselt kasutan aktiivselt internetti, siis ajalehti ma internetist peaaegu kunagi ei loe (kui keegi linkab mõne artikli, siis ainult).
Tööl käivad päevaleht ja postimees, aega nende lugemiseks eriti ei ole. Kui leian mõnel päeval selle aja, siis loen kultuuri puudutavaid artikleid, Eesti uudiseid.
Olen avastanud, et ilma ajalehti lugemata saab täitsa elada :D
Kratt
Vaat see küsimus on mulle südamelähedane.
Arvan siiani naiivselt, et ajalehed kasvatavad inimest. Käisin just pikal nädalalaõpul Kagu-Eestis ja sealsetes poodides müüakse ainult sopaleht-Õhtulehte. Kahju, isegi mitte Postimeest – kuigi see ei jää viimasel ajal palju Õhtulehest maha.
Lehtedest tahaks rohkem lugeda positiivseid ja häid lugusid, näiteks meeldis mulle väga see jutt Eesti meremeestest, kes nõuka ajal prantslased ära päästsid. Midagi taolist. Paide Anna ennustused ja muu taoline kräpp (Evelini kehakaal) teevad kurvaks ja vihaseks. Rahva mõttemaailma on juba aastaid lamendatud ja madaldatud. Samas ei kujuta ka ette, et kui Vastseliina poes Sirpi müüdaks, siis kes seda ostaks?
Loen paberilt EE, EPL, Postimeest, Sirpi. Ahjaa – Maaleht! See on väga tore, parim leht Eestis.
On-line uudiste suur vastaline olen (kuigi loen). Olen juba aastaid saanud uurida tendentsi, kuidas üks ja samas uudis ringleb kõigis on-line lehtedes, pealkirjad on vaid mahlakamaks muudetud. Tarvitseb vaid bns-s või Saarte Hääles mõni omaproduktsioon ilmuda, kui kohe on see üha mahlakamate pealkirjade all kõigis on-line lehtedes. Tavaliselt koos kommentaaride võimalusega. Arvan, nagu Samostki, et on-line meedia ja kommenteerimisvõimalus on viinud meie ajakirjanduse allakäigutrepist alla. Kuidas ja kas sealt üles saab, on kahtlane. Miks ei võiks meilgi sarnaselt väljakujunenud Euroopa demokraatiamaadele olla ainult trükiajakirjandus? Netiversioon peaks olema tasuline.
Ninnu
Aitäh mõtteid avaldamast. Ühinen eelkõnelejatega, et positiivsust tahaks rohkem ja huvitavaid inimesi-olustikulugusid. Kuid- töö tellija materjalist. Pole niisama lihtne igapäevaelust seda positiivsust leida.
Ja kui ongi vahel imeline inimene või tema tore leiutis või vahva ettevõtmine, siis ei pruugi see isik olla sugugi huvitatud lehtesaamisest, ta on tagasihoidlik, või ei usalda ajakirjanikku või kardab netikommentaare. Kurb...
Kommenteerimisvõimalus netis muudab tõesti niigi halva uudise veel halvemaks ja hea uudise juures on ka alati keegi, kes sitasti suudab öelda.
Hmh, arutletakse ju selle üle, et ajakirjandus on üldse ajast-arust, kõik Tähtsad asjad toimuvad Facebookis.
Ps, mulle ka tohutult meeldib Maaleht!
Meil käib EPL. Tütar keeldub seda demonstratiivselt lugemast ( teeb seda tegelikult salaja), sest tema harjus Postimehega ära. Aga Postimees läks minu maitse järgi liiga anusaagimiks kätte ära. Ekspress käib ka. Ema juures loen Sirpi.
Mida ma loen? Raamatutest ja filmidest ja loomadest. Ja inimestest, valikuliselt. Poeg loeb sporti.
Uudiseid loen rohkem jooksvalt netist.
mina loen ka lehti pidevalt. Ja ei otsi tegelikult positiivseid jutukesi, sest positiivseks emotsiooniks või ajaviiteks ma võtan raamatu. Minu jaoks peab ajakirjandus ikka rääkima asjadest nagu nad on ja probleemidest ka, sest kes seda siis teeb ja sigadusi avalikuks toob? Tugevalt napib tarka ajakirjanikku seal juures ja kommentaare erinevatele sündmustele - st mõtestamata on enamik uudiseid. Ja see mind häirib. Eriti teemade puhul, mida ise ei jaga nii hästi.
Ma olen tegelikult see friik :), kes arbav, et kodaniku kohus on miskit moodi ikka ilmasündmustega kursis püsida :).
Muidugi peaks ajakirjanik tark olema. Aga tegelikult teab ajakirjanik igast asjast natuke, nagu lugejagi. Ideaalis võiks olla majandusajakirjanikul majandusharidus ja kultuuriajakirjanikul kultuuriharidus jne aga tavaliselt pole. Nii jääbki kogu lootus uudise mõtestamisel neile tarkadele, kellelt kommentaari küsida aga isegi ekspertide arvamused on nii erinevad, leia siis see päris tõde sealt üles...
Aga rõõm teada, et keegi ikka loeb ja püüab kursis olla :)
Post a Comment