paar rida

hei, ma olen täitsa olemas.
lihtsalt puhkus on võrdlemisi väsitavalt alanud.
Juba reede õhtul olin sellises puhkusejoovastuses, et rohisin ühe ropsuga puhtaks oma lillepeenrad. Valged floksid, mida mul on kolm suur põõsast, lõhnasid vägevalt, hea oli rohida.
laupäeval koristasin, poodlesin, tegin väikese linnatuuri aga vihastasin end krokse lohistavate turistimasside sees liiga ära. Kata viis mind siis peaaegu inimtühja katusebaari, kus võis vaadata rõõmsas rahus kuskil all kulgevate inimhulkade peale. Vaade merele, tuuleke, roosa veinike ja Ott Leplandike Vallikäärust kostmas nagu lõõritaks kõrvallauas.
pühapäeval tõusin kell pool 6 ja pool 7 olin juba metsas mustikal. Korjasime meeskaga kahepeale peaaegu ämbritäie marju kolme tunniga. siis marjapuhastamist ja pikalt söögitegemist, sest päeval saabus Katile kimp sünnipäevakülalisi. söögitegemise asemel oleksin vabalt võinult osta 5 liitrit jäätist, sest 30 kraadi kuuma oli. Lapsed hullud mängisid jalkat... Koer meil hingeldas palavusest niimoodi, et pane või validool vaesekesele keele alla.
täna tõusin kell 6, et sõita Tallinnasse. Aega oli meil nii vähe, et jõudsime läbi tormata vaid lillefestivalilt ja külastada nõukaaja näitust, mis oli umbe lahe.
Vaijummel, Tallinnas on ikka sadakümmend korda rohkem turiste kui Pärnus! Ja täiesti mõttetu on kelleltki teed küsida. Kui juhtud isegi mõne kohaliku otsa, juhatatakse sind kõigis võimalikes suundades. Need noored ilusad venelannadest suveniiri- ja mandlimüüjad on küll nunnukesed aga linnast ei tea nad midagi.
Mul on pilte ja mõtteid aga ma ei jaksa nendega praegu tegeleda. Nagunii keegi blogisid suurt ei loe praegu.
Homme tahaks tõusta kell 7 ja tuua turult kukeseeni ja lillkapsast...
Päris väsitab ära see puhkus :)
Ma paarist pildist ei suuda siiski hoiduda. Te ikka mäletate, et sada inimest jõid ühest ja samast klaasist gaseeritud vett tänaval?
ja see mu lemmikaed. Valge mööbel ja valged varikatused.