Vahel tundub, et meie lapsukestel pole suurt viga midagi, siis tuleb uus tõusulaine, pärast mida oleks mul vaja sanatooriumituusikut või vähemalt klaasi tasuta piima...
Viimasel ajal näen kurja vaeva töökasvatusega. Kui vanemad kodust ära tööl, on ju nii mugav pool päeva teleka ees lebotada, eriti palava ilmaga, või siis sõpradega ringi lipata.
Seda nad juba teavad, et kui koju tulles söögilaud on koristamata või nõud toas, siis ema kisab mis kole. Viimasel ajal tegin nii, et jätsin hommikul lauale kirja, kus kirjas- üks teeb selle, teine tolle, pluss söögiks tehke seda ja teist. Üldjuhul isegi on programm täidetud saanud.
Nüüd on puhkus ja püüan teostada oma ähvardust lapsed tööle panna ja telekavaatamine minimiseerida.
Ma teadsin, see ei saa lihtne olema.
Tööd pole rasked ja neid pole palju: koristamised, aias heinariisumised, söögitegemisel abistamised. Krissu ja Miku pesevad 2 korda nädalas köögitoimkonnas olema, see hõlmab lauakoristamist ja nõudepesu.
Aga nad ei viitsi! Olen tüdinud pidevast seletamisest, MIKS tuleb midagi teha, miks just antud isik peab selle ära tegema ja miks ta selle just praegu peaks ära tegema.
Kuigi.. khm, ma ka nagu uduselt mäletan, kuidas ema-isa õues peenraid tegid ja mina oma toas divanil tukkusin. Mitte ei saanud aru, miks nad minu peale pärast urisesid...
Juhtum 1.
Krissu venitab oma nõudepesu mis kole. Telekast oli Sõrmuste isand ja plika aina imbus teleka ette oma lemmikut haldjaprintsi vaatama. Nõusid pesi reklaamipauside ajal. Ja lõpuks jõudis öö kätte, mina jäin magama ja Krissu vaatas filmi.
Hommikul leidsin oma meelepahaks kraanikausist ikkagi veel osa pesemata nõudest. Unine Krissu (no film lõppes hilja ju) tuterdas kuidagi hommikusöögilauda ja nokkis putru.
"Kuule sul jäi eile siin kõik pooleli."
"Jäi jah, ma olin nii unine juba, sorri."
"See ei meeldi mulle üldse. Sööme hommikusöögi ära ja siis lõpetad eilsed ja tänahommikused nõud ka."
"Eeem.. jah. Pärast. Ma nägin nii ilusat und, tahan selle lõpuni vaadata."
"Ei kuule, nii ei saa. Ma ei taha poole lõunani seda nõudevirna siin näha, pealegi see oli juba su eilne töö."
"Mis vahet seal on, kas ma pesen neid kohe või tunni aja pärast. Ausalt noh, nii ilus unenägu oli, ma vaatan selle lõpuni."
"No pesed ära, vaata, siin on nii vähe nõusid ja magad siis edasi. Asi on põhimõttes: peale sööki pestakse kohe nõud ära."
"EMMEEE! Ma ei saa seda und näha, kui ma juba nõusid hakkan pesema! Mul läheb ju siis uni ära, kui ma käed kraani all märjaks teen!!"
"AAAHHH!"
Juhtum 2.
Nimekiri oli hommikul laual. Miku pidi sorteerima ja triikima pesu, Kati koristama ühe toa ja toitma kassi, Krissu riisuma kraavipervelt kokku trimmerdatud heina. Mina seevastu lubasin tuua midagi head.
Päeval mees helistab ja teatab muuseas, et lapsed jälle kogu kollektiiviga teleka ees külili. Tema ei jaksa oma suud nende sundimisega kulutada ja teeb töö pigem üksi ära, kui neid veenab.
Olen koju tulles täis võitlusvaimu. Leian plikad toast uinumast, ainult Miku on töö ära teinud.
"Emme luba ma seletan."
"Lõrr lõrr lõrr. Ma ei taha midagi kuulda."
"Emme!"
"MA EI TAHA ÜHTEGI HÄDIST VABANDUST KUULDA"
:::
Nutt ja hala. Neiud töötavad pisaratega pooleks.
Kati saab ruttu asjast üle aga Krissu mossitab õhtu läbi. Pinget kruvib asjaolu, et tõin paki jäätist aga plikadele ei anna, sest nad ei pidanud lubadust. Miku helbib jäätist Krissu nina all, kes dramaatiliselt pea kätesse peidab.
Õhtul istun Krissu voodiservale.
"Noh?"
"See ei olnud aus. Ma tegin ju töö ära, miks ma jäätist ei saanud?"
"Sest sa ei teinud seda õigeks ajaks. Sa tead väga hästi, kuna ma koju tulen."
"Emme. Päeval sadas vihma."
"Issi ütles, et vihma sadas 15 minutit."
"Aga ma ootasin, et päike heina rohkem ära kuivataks, et oleks kergem riisuda. Siis pea natuke valutas ja ma magasin."
"Sul oli aega hommikul 3-4 tundi riisuda, kui kõik oli kuiv."
"Ma oleks riisunud õigeks ajaks aga sa tulid varem töölt koju."
"Ma tulin ainult 15 minutit varem koju."
"Aga elutoas oli kell valepidi pööratud, näoga seina poole ja ma ei näinud, mis kell on."
"!!!!"
"Miks üldse mina pean alati kõige rohkem tööd tegema??? Õel ja vennal olid palju kergemad tööd."
"Sa oled ju kõige vanem. Ma saan sind kõige rohkem usaldada. Kahjuks pean vahel sinus pettuma."
"See ei ole aus. Te issiga ütlete, et me ei tee midagi, aga me teeme. Lihtsalt mitte alati kohe. Mis vahet seal on, kas teha kohe või pärast?"
"On asju, mis tuleb kohe ära teha. Kui oled suur ja lähed tööle, ei saa sa ülemusele öelda, et ma teen kolme päeva pärast või et mul natuke pea valutab ja ma magan vahepeal. Elus ei saa niimoodi."
"Emme miks ikkagi mina pean kõige rohkem töötama..."
Proloog. Tüdrukud võivad jäätist süüa järgmisel päeval. Vajutavad lusikad sisse, maitsevad ja ...
"Mulle ei maitse tegelikult mandlijäätis üldse."
Sõbrad, ma jätan teid nüüd siia oma kogemusi jagama ja lähen Tartusse ära, kus vanaisal-vanaemal on netivaba kodu.
Kindlasti teie lapsed on usinamast usinamad! Kuidas te panete nad tööle?
Järgmisel pühapäeval kohtume.
äpardunud töökasvatus
Thursday, July 29, 2010
Posted by ritsik at 11:41 PM
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
6 comments:
Üks minu sõber, kelle blogi on minuteada lukus, kirjutas just hiljuti, kuidas tema neljast lapsest kolm vanemat (t9,p7,t5) on saanud igaüks oma vastutusala (üks ruum), mis tuleb kord päevas kas omal algatusel või emme vihje peale üle vaadata, asjad õigetele kohtadele tõsta ja vajadusel tolmuimejaga üle käia. Lapsed pidavat olema väga uhked, et nemad ka vastutavad, ja täiesti rahulolevalt kõiki asju tegema. Neil on muidugi ka üks Tartu linna kõige pisemaid ja ilusamaid maju, seda on üsna lihtne laste vahel ära jagada. Neljas (p1) on veel eas, kus ta pigem annab teistele koristamiseks põhjust.
Üks asi, mis mõnes peres aitab, on see, kui lapsed saavad ise otsustada, millise töö keegi enda peale võtab. Mingi kokkulepitud aja möödudes võib vahetada, aga senimaani teeb igaüks järjepidevalt enda väljavalitud tööd. Mõned pered panevad ka köögi seinale graafiku, kes millal nõusid peseb või tolmuimejaga mässab. Oma iiri perest olen ma oma blogis kirjutanud, seal tuli lastele küll mõnikord meelde tuletada, et me saime nüüd söönuks, minge nõusid pesema... aga üldiselt ei olnud seal mingit lastepoolset vingumist, vähesed viilimiskatsed käivad asja juurde.
Meie lapsed on praegu veel päris väikesed, eks ole (5, 3 ja 1), aga töökasvatus käib meil nii, et kui emme ütleb, et tule ja aita, siis tuleb aidata. Õnneks on nad praegu väga sõnakuulmisaltis ja kergesti mõjutatavas eas. :) Muidugi esineb viiese poolt virinat, miks tema on ainuke, kes koristab ja teeb, sest kolmene noormees unustab sageli ära, millega ta tegelema peaks (eriti kui tööks on toa mänguasjadest koristamine); aga ma usun, et ka see käib asja juurde.
Muide, see teemamuutus juhtum 2 juures, et miks mina?, on lapse enesekaitse ja sisuliselt ju retooriline küsimus. Krissu kindlasti teab, et tema on kõige vanem ja peab kõige rohkem vastutama. Mina vist Sinu asemel ütleksin selle koha peal, et me ei räägi praegu tööjaotuse põhimõttest, vaid faktist, et sina jätsid oma ülesande tegemata. Aga mul on ikka oluliselt väiksemad lapsed ka...
Hea lugeda, et ainult meie peres pole need probleemid. algusest peale olen püüdnud lapsi motiveerida tuba koristama. Enda oma siis. Suurde tuppa on keelatud oma asju vedada kõigil. Kõik teised uksed käivad kinni ja kui külad tulevad, siis on hea kui on koht, kus neid vastu võtta.
Aga meie motiveerimisvahendid siis.
Lapsed pidid koristama mingi teatud arvu asju põrandalt ära ja pnema oma kohtadele. Sai see tehtud tuli uut numbrit küsima. Töötas paar kuud, siis muutus juba niisama jooksmiseks. Aitaks ka numbreid õpetada.
No siis tulid, et kõik mänguasjad ja kõik punased riided ja teisele siis kõik pliaatsid ja paberid ja kollased riided.
Üks hea mõjutusvahend on see, et välja, külla ja külalised meile saavad ainult siis kui tuba korras. Vahest laianeb see ka teleka ja arvuti peale. Toimib siiani väga hästi. Kuigi vahest öeldakse, et ah ma siis ei lähegi välja vms. See tähendab automaatselt oma toas istumist ja raamatute lugemist ja õppimist.
Lisaks neil ülesanded- kasside toimine, kui kassid söömata, siis lapsed ka ei saa. Püütakse küll vahest, et aga ma ei tahagi süüa, aga see ei lähe läbi sest lapsed peavad ju sööma. Seega kassid on meil toidetud.
Nõudepesu, köögi ja esiku põranda pesu ja köögikapipealsed. See käib meil koondnimetuse alla köök korda. Ise valivad, kes mida teeb. Vahest jagavad, et tassid ja lusikad pesta ja kapipealsed puhtaks või siis kõik nõud üks ja kõik muu teine laps. Toimib, aga mitte alati. Üldiselt üritan anda ülesanded sedasi, et järgmise päeva jooksul peab ära tegema. Ise teavad millal teevad. Suuresti juhtub see enne magamaminekut, aga vahest on hommikul juba ärgates kõik tehtud. Jääb tegemata on keelatud ka telekat vaadata. Kõik toimib sõltuvalt selest, mis telekast tuleb.
Poes käimine. Noh sellega on alati vingumist. Vahest, täiesti suvaliselt (või noh sõltuvalt rahakoti paksusest) saab poes käija ka väikse nänni endale osta. Ise ostame ju ka seega on see täiesti normaalne. Hinnaklass on kuni 5 eeku.
Kõige sellega on seotud ka taskuraha. Alati saabs eda ära võtta või juurde panna. Üldiselt meil selles osas midagi eriti välja kujunenud pole. Kuid kahekroonised jagame kahte kappi. Sealt tohib iga päev ühe võtta. Kui päev jääb vahele siis järgmisel võib kaks võtta. Vahest satuvad sinna ka viiesed ja kümnesed, siis peavad arvestama mitme päeva peale see on.
Üldiselt suurem pliks teeb asjad kiiresti ära va poes käik. Aga tema peal on kassitoidu ja liiva kojutoomine, seega peab seda ikkagi tegema. Tolmuimejaga tõmbame üldjuhul ise ja teised toad teeme ka ise.
Samas, ise koristame kord nädalas ja lapsi ka ei sunni sagedamini va juhud kui keegi külla tuleb, kui asi väga hull pole.
Ahjaa... kõik külad iatavad ära koristada oma laga ja lapsed peavad sama külas tegema. Lapsevanemate vahel väike kontroll kah ses osas.
M.
lastega pidevalt järjekindel olla on mulle endale tapvalt raske ja väsitav:)
rääkimiseks ja arutamiseks on jaks otsas. ei viitsi!
loobun siinkohal vabatahtlikult isegi jäätisest:)
Ritsikukene, mis sa kiusad last ja ei anna jäätist kätte?
Ma olen ise ilmselt rikutud lapsevanem, et lapsed teevad meil kodutöid nähes, et seda on vaja teha.
Igal hommikul on tiigi ääres kassid reas, kõik ootavad kala. Kes esimesena ärkab, see võtab võrgu välja tiigist või poeg ja isa püüavad õngega lisa juurde. Suvega on kassid nii targaks saanud, et isegi kui tiiki ujuma minnakse, sedamaid kassid jooksevad vee äärde :)
Nõudja pesud on 13a.Johanna rida. Ja söök ka, ma olin pool päeva hiljuti lätis projekti raames, siis Johanna hakkas piimasuppi keetma, makaronid olid otsas, ta oli üritanud klimbitainast teha. Naabrinaise kutsus korraks vaatama, kas nii peab tainas välja nägema... kui ma koju jõudsin, sõid kõik Johanna ja naabrinaise kahasse keedetud piimaklimbisuppi laua taga ja mulle ka anti süüa :) Mu selline "lohakus" sai lõbusa maigu. Ja ükspäeva olime mehega linnas poes, lapsed jäid meist koju teist korrust saepurust ja puujuppidest puhastama (et seal saaks alustada soojustamisega, no lasrtele endile saabki too 2.korrus kah), 5a Linda on seal töökindad käes alati kõige aktiivsem kamanadaja. Noh ja meil läks linnas aega ikka, no kuio koju jõudsime...Johanna oli aiamaalt kartuleid kraapinud ja pannikartuleid teinud, kasvumajast tomateid kurke otsinud ja salati juurde teinud.; olid lapsed söönud.
Sest põhitöö tegija on meil 15a Johannes. Ta koos oma sõbra ja klassivennaga niigi käivad iga päev naaberküla talus tööl, nad ootavad kuna algab viljavõtt, et äkki antakse neile ka võimalust proovida korrakski seal abiks olla. Ja kodus saime tänu Johannesele omal palju töid suvel tehtud. Noh isale on poeg ikka täiesti võrdne töödes väljas, nad kõike koos teevad kui isa kodus on.
Ma ei peibuta kunagi jäätisega. Jäätist söön ma ise ka ja kui on, siis sööme kõik koos.
Ma 5a Lindale ütlen, et too sa pesu õuest tuppa või pane kasvumaja uks kinni...ta vahel kavaldab ka, et jalga hakkas hirmsasti valutama :) aga ütlen, et too too ära, siis teeb ära mis vaja teha on. Ja pärast sõidavad vanema vennaga ratastega 8-id ja me teised vaatame ja imetleme ja siis läheb emme ka ratta peale proovima ja kõik naeravad muidugi :)
Johannes lappab nüüd ehitusalast kirjandust, et kuidas teisel korrusel katusealune soojustada ja omale ning õdedele toad teha.
miks iti nii teeb?
või mõtles ta selle välja?
soodomakomorrakene, mis mõttes, et mida ma teen?
Ei, ma pole midagi välja mõtelnud.
Post a Comment