Ma tulin laste kevadpeolt ja olen liiga elevil, et minna magama. Tuli meelde meem, mis juba ammu Sehkendajalt minuni jõudis.
Et siis
1. Pane kirja mõned raamatud, mis sulle koolipõlves eriti meeldisid.
2. Pane kirja mõned raamatud, mis sulle koolipõlves ei meeldinud.
Need raamatud võivad siis olla nii kohustusliku kirjanduse raames loetud kui ka eraviisiliselt neelatud.
Kui tuju on, kirjuta miks meeldis ja miks mitte.
Saada see meem mõnele edasi.
***
1. Mind kõige enam mõjutanud raamat on Gerald Durelli Minu pere ja muud loomad. Ma olin nii õnnelik, et on veel selliseid inimesi, kes armastavad lompides sonkida ja rannal ja metsas hulkuda ja inimesi vaadata. Mulle niiväga meeldis, kuidas Durell suhtub ühesuguse soojusega inimestesse ja loomadesse, ma armastasin tema huumorimeelt ja imetlesin, kuidas ta oma lapsepõlve kirest leidis eluaegse kutsumuse.
Pole seda raamatut kaua aega lugenud, peaks proovima, kas endiselt tundub tore.
Veel on mulle väga armas Muumitroll, eriti Trollitalve raamat. Lindgren, iiri muinasjutud.
Siis tuli vingete tüdrukute/naiste maania. Kadri/kasuema. Jane Eyre. Neljas kõrgus. Suur vastasseis. Kaks viimast olid puha punane värk, kangelaslikest pioneeridest ja mis nad kõik sõja ajal korda saatsid. Nii põnevad.
Keskkooliajast meeldisid Ülesküntud uudismaa ja Sõda ja rahu. Miks, pole õrna aimugi. Just üritan Sõda ja rahu uuesti hakata lugema, loen ja haigutan. Üheltmaalt peaks seal kiredraama algama, äkki siis läheb toredaks. Lisaks vaimustusin vene luuletajatest: Ahmatova, Jessenin, Majakovski.
2. Lasteraamatutest hakkas täiesti vastu ja blokib siiani Gulliveri reisid. Perversne värk.
Eesti kirjandus läks minust jälge jätmata läbi. Tõde ja õigus, Kõrboja Anna, Mäeküla piimamees.. mis iganes. Ehk peaks nüüd uuesti proovima..
****
Millegipärast tuli meelde raamat Cosette. Kaanel kurvasilmne tüdruk imepeene nukuga. Tegelikult see oli osa Hugo Hüljatutest. Nii hinge läks lugu, pildid olid südantlõhestavad, kuidas kaltsus hüljatud tüdruk kuskil laua alla kükitab...
***
Meemi võivad edasi teha kõik, kes tahavad. Jerofejev võiks kindlasti kirjutada :)
***
Kevadpeost ka. Oh, lapsed on nii andekad! Väga vahva kontsert oli. Laulud-koorid, tantsud, playback, orkester.
Mihkel laulis poistekooris ja esines orkestriga. Rõõm vaadata! Kati laulis mudilas- ja lastekooriga neli laulu. Lisaks tegid nad Playbackis Kihnu Virve pereansamblit, kole kõvasti plaksutati neile. Ning tantsisid oma klassi tüdrukutega Michael Jacksoni järgi päris ägedalt.
Katike nõudis endale selga helepunase kleidi, mille peale käib punaste litritega boolero ja vilkus siis oma eredas outfitis esinedes nagu pisike ent väga innukas kuuseehe :) Võimatu oli teda laval mitte märgata. Tema ala! Vilguks seda sära siis matemaatika peale ka natuke..
Miku ei olnud rahul, sest väidetavalt läks tal midagi sassi. Kati oli küll hirmus rõõmus ja rahul endaga. Teiste jutu järgi tema on see aktivist, kes tõuseb püsti ja küsib küsimusi ja läheb saali ette, kui vaja - kui on külas kirjanik või mõni keskkonnaspetsialist või politseionud. Kellelt ta sellise loomuse on küll pärinud..
Lapsepõlve raamatumeem
Thursday, May 20, 2010
Posted by ritsik at 12:22 PM
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
1 comments:
"Gulliveri reisid" pole lasteraamat. See on satiir omaaegsete ühiskonnakommete, poliitika ja teaduse pihta.
Post a Comment