Jap. Ainult inimene ise saab ennast aidata. Mitte keegi teine ei saa mittemidagi teha. Kahjuks. ei aita ei hea ei halb. Võibolla mõned toetavad sõnad, kui inimene lõpuks jõudnud oma piirini ja põeb kohutava pohmelli käes. Ja klaas külma vett...
On olemas AA ,kust paljud on abi saanud,aga ka selleks peab inimene ise tunnistama,et tal on alkoholiga probleeme. lähedaste jaoks on sellise inimesega kooselu igal juhul väga raske ja ettearvamatu:( kui joomatsükkel on,siis seda ei saa keegi teine lõpetada kui ta ise.Seda räägivad endised alkohoolikud.
Inimene ongi nõrk ja sinna ei saa midagi teha. Olen seda liiga palju kõrvalt näinud ja ütlen, et kõrvalseisja ei saa midagi muud teha, kui vajadusel olemas olla. Mitte ükski sund, jutt ega miski muu ei aita. Kui tahad teada kõike joomatsüklitest, neist väljatulemistest jms.. küsi minu käest. 20 aastat oma elust olen seda kõike kõrvalt näinud ja ainus mis ma lõpuks teha oskasin oli lihtsalt kõrvale astuda ja mitte lasta ennast sellest segada. Ja kui olid head ajad siis mitte sel teemal rääkida, sest sellest polnud kasu ja oleks lihtsalt mõtetuid pingeid tekitanud. Pisarad, viha, rääkimine... on ainult üks iseenda kulutamine ja ei vii mitte kuskile. See on nagu loodusjõud. Vihm või tuul. See lihtsalt on ja sina ei saa sinna mitte midagi parata. Asi hakkab muutuma siis kui inimene ise tunnistab endale probleemi, juhtub midagi tõsist, või on sel inimesel mõni muu motivaator, mis teda paneb mõtlema. Sinnamaani... lootusetu ja mõtetu. Ma ei taha öelda, et löö käega ja ära tee välja, aga sina ela oma elu ja ole olemas kui sind vajatakse. eh.. läheb pikale. Aga.. ole tugev, sest kõrvalseisjal on seda tugevust rohkem vaja kui sel inimesel endal. Lisaks sellele... Kõik emotsionaalsed seosed.. süütunne, abitus jne.. kui vähegi võimalik lükka need kõrvale. Need on kasutud. Need ei vii sind kuskile. Need teevad vaid sinu enesetunde halvaks. Ja seda pole vaja ei sulle ega talle. Purjus inimesele pole kunagi mõtet midagi seletama hakata. Täiesti mahavisatud aeg. Kulutad ainult ennast. Pärast loengu pidamine- samuti kasutu. Ta tunneb ennast niigi süüdi ja halvasti. See väib tõugata vaid uue pitsi tõstmiseni. Kohutavalt karm teema. Ja ma ei räägiks kui ma poleks tegelenud kõige sellega 15 aastat. Sel päeval kui ma loobusin, muutusid minu suhted selle inimesega täielikult. Mina võtsin teda nii nagu ta oli. Mina leppisin tema vigadega. Ta oli neid üks ja see oli alkohol. Muidu, parimat inimest maailmas ma ei tea. Andekas, suure empaatiavõimega, haritud, abivalmis, töökas... jne.
6 comments:
Kullake, just lugesin Arvo Kukumäe raamatut....joomises ainult kui ise ennast aitad siis aitad - nii olen ma aru saanud.
Jap. Ainult inimene ise saab ennast aidata. Mitte keegi teine ei saa mittemidagi teha. Kahjuks. ei aita ei hea ei halb. Võibolla mõned toetavad sõnad, kui inimene lõpuks jõudnud oma piirini ja põeb kohutava pohmelli käes. Ja klaas külma vett...
inimene ise jah. ja inimene on nõrk...
On olemas AA ,kust paljud on abi saanud,aga ka selleks peab inimene ise tunnistama,et tal on alkoholiga probleeme.
lähedaste jaoks on sellise inimesega kooselu igal juhul väga raske ja ettearvamatu:(
kui joomatsükkel on,siis seda ei saa keegi teine lõpetada kui ta ise.Seda räägivad endised alkohoolikud.
Inimene ongi nõrk ja sinna ei saa midagi teha. Olen seda liiga palju kõrvalt näinud ja ütlen, et kõrvalseisja ei saa midagi muud teha, kui vajadusel olemas olla. Mitte ükski sund, jutt ega miski muu ei aita. Kui tahad teada kõike joomatsüklitest, neist väljatulemistest jms.. küsi minu käest. 20 aastat oma elust olen seda kõike kõrvalt näinud ja ainus mis ma lõpuks teha oskasin oli lihtsalt kõrvale astuda ja mitte lasta ennast sellest segada. Ja kui olid head ajad siis mitte sel teemal rääkida, sest sellest polnud kasu ja oleks lihtsalt mõtetuid pingeid tekitanud. Pisarad, viha, rääkimine... on ainult üks iseenda kulutamine ja ei vii mitte kuskile.
See on nagu loodusjõud. Vihm või tuul. See lihtsalt on ja sina ei saa sinna mitte midagi parata.
Asi hakkab muutuma siis kui inimene ise tunnistab endale probleemi, juhtub midagi tõsist, või on sel inimesel mõni muu motivaator, mis teda paneb mõtlema. Sinnamaani... lootusetu ja mõtetu.
Ma ei taha öelda, et löö käega ja ära tee välja, aga sina ela oma elu ja ole olemas kui sind vajatakse.
eh.. läheb pikale. Aga.. ole tugev, sest kõrvalseisjal on seda tugevust rohkem vaja kui sel inimesel endal. Lisaks sellele... Kõik emotsionaalsed seosed.. süütunne, abitus jne.. kui vähegi võimalik lükka need kõrvale. Need on kasutud. Need ei vii sind kuskile. Need teevad vaid sinu enesetunde halvaks. Ja seda pole vaja ei sulle ega talle. Purjus inimesele pole kunagi mõtet midagi seletama hakata. Täiesti mahavisatud aeg. Kulutad ainult ennast. Pärast loengu pidamine- samuti kasutu. Ta tunneb ennast niigi süüdi ja halvasti. See väib tõugata vaid uue pitsi tõstmiseni.
Kohutavalt karm teema.
Ja ma ei räägiks kui ma poleks tegelenud kõige sellega 15 aastat. Sel päeval kui ma loobusin, muutusid minu suhted selle inimesega täielikult.
Mina võtsin teda nii nagu ta oli. Mina leppisin tema vigadega. Ta oli neid üks ja see oli alkohol. Muidu, parimat inimest maailmas ma ei tea. Andekas, suure empaatiavõimega, haritud, abivalmis, töökas... jne.
oh. Õnneks ma ei ela enam samas linnas. aga kaassõltlase kibe elu on minulgi palju aastaid kestnud.
Post a Comment