VEEL ÜKS keskus...

Kuulsin, et Pärnus on juba kaks nädalat avatud veel üks keskus- Uuskasutuskeskus, kuhu võib tuua kodus ülearuseks muutunud asju ja leida endale vajalikku kraami. Eliisabeti kirik vahendab seda abi.
Oo, lõpuks ometi, mõtlesin. Tallinnas ja Tartus tegutsevad taolised juba ammu. Milline hea võimalus viia kusagile laste väikeseks jäänud uisud ja mänguasjad ja leida enda tarbeks põnevat kräppi.
Teadsin, et see asub keldris. Sattusin mingisse pimedasse võlvitud ruumi, keldrikäigud hargnesid kuskile veel edasi, kõikjal vedelesid mingid ebamäärased riistandused. Nagu halvas unenäos. Uuuu, hüüdsin arglikult.
JAA, hüüdis hele hääl vastu. Olin õigest uksest mööda vaadanud.

Sõbralikust vabatahtlikust hoolimata oli ikka nigel pilt küll. Tibatilluke ruum, siin-seal riided. Mõtlesin hirmuga, et kui rahvas vana mööblit või lauanõusid jms tooma hakkab, kuhu need siis veel kavatsetakse panna.
Milline kontrast Pärnu keskusega!

Minu meelest on praegusel ajal selline keskus hädavajalik. Ja mitte ainult praegusel ajal. Pidevalt jääb ju kodudes asju üle, mööblist riiete ja raamatuteni. Mõni viitsib tuttavatele pakkuda või lehes kuulutada aga paljud veavad prügimäele. Või veel hullem- metsa alla.
Kolleeg kurtis, et ta ei oska kuskile panna oma vanu aga töökorras arvutimonitore. Üks noor ema tõi Shalommi kotitäie väga ilusaid lasteriideid ja ütles, et kui poleks kuulutust lugenud, oleks ta need prügikasti visanud.
Ise panin kord lehte kuulutuse- ära anda külmkapp. Kuulutus ilmus laupäevases lehes ja kapp kõndis laupäeva hommikul kell pool 9 meil uksest välja. Ja veel poole esmaspäevani sain telefonikõnesid, et tahaks kappi. Ligi 20 inimest helistasid!

Kas keegi teab, kuidas Tallinnas ja Tartus need keskused tegutsevad? Olen aru saanud, et need on MTÜd ja kogu personal on vabatahtlikud? Mille eest nad küll renti siis maksavad? Kas neist on kasu ka või on nad rohkem nagu tavalised kaltsukad? Ja kas on hea kraam või suures osas sodi?
Guugeldasin ja lugesin oma nukruseks, et Tallina Uuskasutuskeskus on hetkel majanduslikes raskustes. Taru oma paistis pildi pealt vähemalt väljaspoolt suht jube välja...

Pärnus on pikk tee funktsioneeriva keskuseni jõuda. Tahaks aidata aga ei tea kuidas. Ma Roti aastal sündinud, nodi mulle meeldib - sestap lahkusin tollest armetust keldrist peaaegu uue saapapaari ja kahe käsitsi tikitud kleidiga.

Veel on mul suur soov teha Rakvere eeskujul ka Pärnus raamatutäika. Tite täika toimus ja rahvast oli paksult.
Paraku mul puudub see julgus, et võtaks kätte ja hakkaks organiseerima. Lisaks pelgan seda ka, et mõni kolleeg ütleb- jummel, kust sul see AEG??? Jah, see aeg tuleks töö ja kodu arvelt aga ma leian, et see oleks hästi kulutatud aeg.